Andres Herkel kooseluseadusest: meid on kolm korda eemale tõugatud
Te ütlesite paar päeva tagasi, et Siim Kallas, Mart Laar ja Marju Lauristin lahendaksid tekkinud patiseisu kooseluseaduse rakendusaktide ümber kolme päevaga. Kas teie erakond ei oleks võinud olla osa lahendusest?
Me oleme neid lahendusi pakkunud umbes kolm korda.
Millised olid teie pakutud lahendused?
Esimene kord oli see, kui meie poole pöörduti enne rakendusseaduse algatamist. Vastus oli see, et Jüri Adams võiks meie poolt selles kaasa rääkida, aga seda võimalust meile ei antud.
Milles see võimalus seisnes?
Rakendusseaduse algatamine ei saa olla mingisugune asi, mis saab eksisteerida ainult ühesugusel kujul. Meil on oma arusaamad, kuidas seda koostada. Selle koostamisse meid ei kaasatud. Meie saame neid ettepanekuid võrdluses sellega, mis kuju ta lõpuks võttis. Ja me oleme esitanud sinna sisuliselt kahte tüüpi muudatusettepanekuid.
Ühed on need, mis sisuliselt vähendavad neid kohti, kus kooselu kontseptsioon samastatakse abieluga. On terve rida seadusi, kus siis selle kohapeale, kus on kirjutatud kas abielu või abikaasa, on kirjutatakse kõrvale "registreeritud kooselu" või "registreeritud kooselu partner". Ehk siis meie arvates ei pea see asi minema nii kaugele, et abielu ja kooselu sisuliselt samastuvad ehk abielu ja kooselu kattuvad. Teine osa muudatusettepanekuid on need, mis puudutavad neid kohti, kus siis minnakse muutma mingeid muid seadusi ulatuses, millel ei ole enam kokkupuudet või otsest vajadust, mis tuleneks nendest rakendusaktidest.
Millised olid ülejäänud kaks lahendust?
Teine kord oli enne aastavahetust, kui me olime korra sotsiaaldemokraatidega koos, ja seal tuli jutuks töötada paarkonnaseadusega, selle rakendusseadusega ja võib olla ka mingite aspektidega juba vastuvõetud kooseluseaduses nii, et sellest saaks asja. Need kõnelused kahjuks katkesid aasta alguses.
Kolmas kord oli eelmisel nädalal, kui riigikogu juhatus võttis kokku vanematekogu seoses kaebusega, mis puudutas õiguskomisjoni tegevust. Ma tegin seal ettepaneku, et fraktsioonid võiksid oma esindajate näol teha ümarlaua, et vaadata, millisele lahendusele oleks kõige rohkem toetust ja millega saab edasi minna. See toimus ilma meedia tähelepanuta, aga seal öeldi meile sisuliselt seda, et me kohe-kohe lepime koalitsioonis kokku, 51 häält tuleb ja ei ole enam vaja.
Milleks on paarkonnaseadus vajalik? Kas paarkonnaseadus ei jätka samasooliste ja erisooliste paaride erinevat kohtlemist?
Absoluutselt võrdne kohtlemine ja otsene selge tee oleks see, kui laiendatakse abieluõigus mõlemasoolistele paaridele. Selle peale öeldi algusest peale, et Eesti ühiskond ei oleks valmis. Ilmselt ei olegi ja on veel üks oluline eristav moment ja see on see, et lapsed sünnivad üldiselt ikkagi erisoolistest kooseludest, mistõttu see kaitserežiim ja suhtumine ilmselt peakski olema erinev. Samasooliste probleemi oleme defineerinud kõige sellena, mis puudutab ühisvara, pärimist, hooldusõigust - kõiki selliseid aspekte. Me mööname, et seda tuleb kindlasti lahendada, ja oleme pakkunud välja selleks õiguslikult selge ja lakoonilise tee. Rein Langi ühest hiljaaegu väljaöeldud arvamusavaldusest saan ma aru, et see oli tegelikult ka algne kavatsus, kui kavandati üldse samasooliste paaride küsimuste lahendamist.
Millegipärast mindi siis hiljem sellise õiguslikult üsna arusaamatu konstruktsiooni peale, kus nad [sama- ja erisooliste paaride kooselu – toim] on kirjutatud ühte seadusesse. Me ei saa päriselt aru sellest, milleks on vaja ühes ja samas seaduses reguleerida nii samasooliste kui erisooliste probleeme ja milleks on vaja abielule lähedast kooselukontseptsiooni, mis lõppkokkuvõttes nende rakendusaktidega 90 protsendi ja veel tunduvalt enama osas hakkab abieluga kattuma. See on õiguslikult kindlasti segane tee ja seda me vaidlustame. Kusjuures raske on aru saada, miks sinna abielu kõrvale siis erisoolistele veel seda n-ö pooltoodet vaja on.
See on mitmetes riikides nii.
Paljudes riikides kahtlemata on ka nõnda, et see on lahendatud tsiviilpartnerlusena ehk niiviisi, nagu paarkonnaseadus seda pakub. Ja on üsna selge see, et meie ühiskond on pigem valmis üle võtma leebemat vormi ja mitte minema kõige radikaalsemat teed. Asja poliitiline pool on see, et milline lahendus saaks riigikogu enamuse toetuse. Selles osas on meie arusaam see, et niisugust asja loteriiga minna tegema, kus hääli kukub üks kuni kaks kummalegi poole - ja see külvab ühiskonnas pinget - ei ole õige. Me oleme pakkunud lahenduse, millel on eeldusi saada ka nende riigikogu liikmete toetus, kes kooseluseaduse rakendusakte nende praegu esitatud kujul ei toeta.
Teie ütlete, et te ei saa aru, miks seda vaja on, kuid paljud huvigruppide esindajad on öelnud, et see oleks võrdne kohtlemine. Kui ühiskond pole valmis konkreetselt kasutama sõna "abielu", siis kasutatakse sõna "kooselu". See reguleerib lisaks varalistele küsimustele ka lapsendamise küsimust.
Vaatame praktikat, kui palju neid lepinguid sõlmitud on. Neid saab sõlmida ja neid võib nüüdseks kahe käe sõrmedel kokku lugeda, mida on äärmiselt vähe.
Rakendusaktid pole jõustunud ja eelnõu ümber valitseb segadus, mis võib paljusid hirmutada, kuna see on veel poolik.
Mis puudutab neid hilisemaid probleeme, siis siin on ka väga palju mütoloogiat ehk siis eelmise aasta lõpus püüti seletada ka seda, et kui rakendusaktid ei ole uueks aastaks vastu võetud, siis ootavad meid Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumised ja mis kõik veel. Ma arvan, et kindlasti neid sõlmitud lepinguid tuleb selles mõttes austada ja nendel peab olema üks kõik millise regulatsiooni puhul edasikestmise võimalus, selles ei ole kahtlust. Ja selles mõttes meie lähenemine ei ole kindlasti mitte see, et tühistada seadus, mis on juba kehtiv. Need lepingud vähemalt selles tõlgenduses, mida Adams ka võlaõigusseaduse taustal on esitanud, jääksid kehtima ilmselt isegi juhtumil, kui kooseluseadus tühistatakse. Oleneb muidugi ka sellest, kui targalt üks või teine notar on nad sõlminud.
Paljudel on siiski õhku jäänud küsimus, et Vabaerakond lubas uue poliitika toomist, aga kust kohast see uus poliitika tuleb, kui vabaerakond kooseluseadusele pigem ikka vastu on?
Me ei ole kooseluseaduse vastu. See on vale, mida levitatakse. Me tahame selles protsessis kaasa rääkida ja meil on siin oma arvamus ehk siis me ei ole ka mingit pidi teinud midagi sellist, mida enne valimisi käsitlesime kuidagi teistmoodi. Meie ei olnud erakonnana osalised, mismoodi kooseluseadus vastu võeti. Jüri Adams avaldas artikleid juba siis. Ka mina väljendasin oma seisukohta, kui olin üksik riigikogu liige.
Mis puudutab nüüd seda, milline oli meie valimiseelne suhe sellesse teemasse, siis ilmselt täpselt aasta tagasi või aasta ja nädal tagasi kusagil jaanuari lõpus 2015 on koostatud üks väike seisukoht, mida me nimetasime Jüri Adamsi plaaniks, ja selle järgi me oleme täpselt talitanud. Nii et see ei saanud ka kooseluseaduse rakendusaktide algatajatele olla saladuseks, et meil on siin teatud reservatsioonid, mille osas me tahaksime seda regulatsiooni muuta mõistlikumaks. Peale selle mulle ikkagi näib, et me ei ole selles sugugi mitte üksi ehk kui rakendusaktide algatajad tahaksid tõepoolest seda, et see asi muutuks seaduseks, siis tuleks otsida mingisuguseid kõnelusi, kompromissi ja sellest esialgsest seisakust välja tulla. Me ei ole ka kunagi öelnud seda, et lahendus on ainult see, missugusel kujul me paarkonnaseaduse esitasime.
Kas selline lahendus nagu IRL, sotsid ja Reformierakond eelmisel nädalal kaalusid, et põhiseadusesse sisse kirjutada, et abielu on mehe ja naise vaheline liit ja samas kooseluseaduse rakendusaktid mõnede mööndustega vastu võtta, oleks Vabaerakonnale vastuvõetav?
Ma saan aru, et see on hetkel pandud kõrvale. Ja see pool, mis puudutas deklaratiivset põhiseadusesse nende lausete sissekirjutamist, mis perekonnaseaduses on niikuinii olemas, jättis hädalahenduse mulje. Ma saan praegu aru, et selle poole ei taha tagasi pöörduda vist ka selle lahenduse väljapakkujad. Aga põhimõtteliselt see, et rakendusseadusesse teha mingisuguseid muudatusi, seda olulisel määral lühendada, viia välja sissekirjutatud kattuvusi abielu regulatsiooniga ja riigi rahalisi kohustusi, mis tekiksid ka kooselupaaridele - seda saaks kindlasti vähendada. See kompromiss tundus ühel hetkel paljulubav, nii nagu see välja käidi, aga see vajus visinal kokku. Ma arvan, et osapooled ei talitanud õigesti, või vähemalt üks osapool, kui ta siis teist osapoolt selle järel raevukalt süüdistama asus. Kui ei saanud ühtepidi, siis saab teistpidi. Ma arvan, et siin on praegu kõige õigem, kui toimub teatud rahunemine ja selle asja juurde siiski tullakse tagasi mingil moel.
