NATO peasekretär tunnistab: Venemaa harjutas 2013. aastal tuumarünnakut Rootsi vastu
Tegemist on esimese ametliku kinnitusega selle kohta, et sündmus, mida Rootsis nimetatakse „ryska påsken’iks“ („vene lihavõtted“), oli tõesti Rootsi-vastase tuumarünnaku õppus. Stoltenberg võttis selle teema üles oma 2015. aasta raportis, vahendab Dagens Nyheter.
„Osana üldisest sõjalisest relvastumisest on Venemaa sõjaliste manöövrite ja õppuste tempo saavutanud taseme, mida pole nähtud pärast külma sõja lõppu. Viimase kolme aasta jooksul on Venemaa läbi viinud vähemalt 18 suurt kiirreageerimisõppust, millest mõnedesse on olnud kaasatud enam kui 100 000-mehelised väed,“ kirjutab Stoltenberg ja mainib kohe pärast seda Rootsi-vastase rünnaku õppust:
„Need õppused sisaldavad simuleeritud tuumarünnakuid NATO liitlaste (näiteks õppuste Zapad käigus) ja partnerite vastu (näiteks 2013. aasta märtsis simuleeritud rünnakud Rootsi vastu).“
Vene õppus pälvis 2013. aastal palju tähelepanu, sest Vene lennukid said oma simuleeritud rünnaku rahvusvahelises õhuruumis Läänemere kohal segamatult läbi viia. Rootsi hävitajad JAS 39 Gripen jäid maapinnale, sest kõigil pilootidel oli vaba aeg.
Seevastu lendasid Vene lennukite juurde Balti riikide õhuturbemissioonil olnud Taani hävitajad F-16 Šiauliaist.
Rootsis varem avalikuks tulnud andmete järgi olid kaks Vene rünnaku tõenäolist sihtmärki Rootsi signaalluureorganisatsiooni (FRA) peakorter Mälari järves paikneval Lovöni saarel, mis asub vaid mõne kilomeetri kaugusel Stockholmi kesklinnast, ning suur lennubaas Hagshultis Jönköpingi läänis.
Vene jõud koosnesid neljast suurest strateegilisest pommitajast Tu-22M3, mida eskortisid kaks hävitajat Su-27.
Tuumarünnak FRA vastu oleks enne suurt konflikti löönud rivist välja Rootsi hoiatussüsteemi.
Ei nõua väga elavat fantaasiat, et kujutada ette, millise šoki tekitaks tuumapommi plahvatus ja radioaktiivne saaste Suur-Stockholmi elanikkonnas ja Rootsi juhtkonnas, kirjutab Dagens Nyheter. Lovöni saarel asub ka Rootsi riigipea elupaik, Drottningholmi loss.
Hagshulti baas pühitaks maa pealt ning see muutuks kasutuskõlbmatuks nii Rootsi kui ka NATO õhujõudude jaoks.
