Laaneots Balti riikide ründamisest: ega see Venemaale nii lihtne ei ole, see tähendab juba suurt sõda

Kaitseväe endine juhataja Ants Laaneots kommenteeris, et USAs Rand Corporationis läbi mängitud sõjamäng NATO ja Venemaa vahel Balti riikides toimuvast sõjast on kainestav lugemine kõigile patsifistidele nii meil kui Lääne-Euroopas.

Rand Corporationis mängiti läbi stsenaarium, kus nädalase ettehoiatusajaga koondas Venemaa oma Lääne sõjaväeringkonna vägedest Eesti ja Läti piirile 22 pataljoni taktikalist gruppi, mis seejärel suutsid 36-60 tunni jooksul jõuda Tallinna ja Riiani ja mõnes mängus suutsid ka siseneda nendesse linnadesse.

Seejärel lõppes läbimängitud stsenaarium ära ja NATO jaoks algas poliitiliste otsuste koht, kas sõdida edasi või anda alla. Siinjuures väärib äramärkimist, et kuigi pealkirjades mainiti Balti riikide hõivamist, siis läbimängitud stsenaariumites jäi Leedu peaaegu puutumata, samuti ei suutnud Vene väed selle aja jooksul hõivata Läti lääneosa, Eesti lõuna- ja lääneosa. Tallinnas ja Riias ennustas Rand Corporation pikkasid linnalahinguid, kui kaitsjad otsustavad võidelda.

Ilma Leedut hõivamata ei suuda Venemaa luua maismaakoridori oma Kaliningradi enklaavi. Laaneots ei uskunud, et Venemaa alustaks sõda vaid ühe või kahe Balti riigi vastu, sest kui Venemaa president Vladimir Putin otsustab Balti riikides sõda alustada, siis läheb ta täispangale ja proovib kiire löögiga kõik kolm riiki enda kontrolli alla saada.

Sõja korral üritaks Venemaa Laaneotsa sõnul kiirelt ära lõigata Leedut Poolaga ühendava kitsa koridori, et Balti riigid isoleerida. Randi analüüs ennustas, et suurem osa Kaliningradis olevatest vägedest hoitakse enklaavi kaitsel ega ole seetõttu rünnakuteks kasutatavad.

Laaneots kommenteeris, et kui NATO tahab liikuda Poolast põhja poole Venemaa rünnakut tõkestama, siis on neil enne vaja Kaliningradis olevad väed neutraliseerida. „Peab arvestama, et siis Kaliningradi oblastis paikevad üksused hävitatakse, Vene vägedest seal ei jää midagi järele,“ arvas Laaneots. Ta oli veendunud, et selle ülesande täitmiseks on NATO õhuvägedel piisavalt võimekust.

Laaneots oletas, et kui Venemaa üritab Balti riike rünnata, siis tehakse seda võimalikult ootamatult eriüksuste ja õhudessantvägede toel, mida Venemaa on järjest tugevdanud. Randi sõjamäng aga ennustas nädalast eelhoiatust. Laaneotsa sõnul tähendab see, et luure märkab Venemaa võimumeeste ja vägede ebatavalist käitumist või viimaste liikumist meie piiride suunas.

Nädalase eelhoiatusega jõuavad Eesti ja Leedu mobiliseerida oma väed, suurendades iseseisvat kaitsevõimet, kuigi pole kindel, kui kaua need väed vastu pidada suudaksid. Samuti peaks selle ajaga kohale saabuma 24-48 tunnises valmisolekus olev NATO Very High Readiness Joint Task Force, mis koosneb umbes 5000 mehelisest brigaadist, millele lisanduvad veel õhujõudude, mereväe ja erivägede üksused. Rand hindas, et selle aja jooksul suudab NATO siia piirkonda tuua ka suure õhuväekontingendi, mis suudab Vene õhuväe tegevust oluliselt takistada ja ka pakkuda maavägedele õhutoetust.

Laaneots oli rahul, et taolisi sõjamänge läbi mängitakse, sest see näitab sedasama, mida meie oleme rääkinud, ehk vajadust meie kaitset tugevdada suuremate NATO üksustega. Ta nentis, et taolisi mänge mängitakse läbi enamasti kõige mustema stsenaariumi järgi. Mängude tõepärasust mõjutab ka see, kuivõrd on kõiki olulisi asjaolusid arvesse võetud.

„See kainestab meie ja ka Lääne-Euroopa patsifiste,“ kommenteeris Laaneots. „Ega see Venemaale ka nii lihtne ei ole, see tähendab juba suurt sõda,“ lisas Laaneots.