Türgi välisminister Mevlut Cavusoglu kinnitas pühapäeval, et riik jätkab Süüria põgenike suhtes avatud piiri poliitikat. „Jätkame avatud piiride poliitikat neile inimestele, kas põgenevad al-Assadi režiimi agressiooni ja Venemaa õhurünnakute eest,“ ütles Çavusoglu Amsterdamis euroliidu välisministritega kohtudes. „Oleme 5000 neist juba vastu võtnud.“
50 000-55 000 põgenikku on Çavusoglu sõnul aga veel teel. „Me ei jäta neid üksi,“ kinnitas ta, „sest Venemaa õhurünnakud jätkuvad ja [president Bashar al-Assadi] režiimiväed ründavad neid inimesi.“
Türgi Kilisi provintsi kuberner ütles aga, et viimase 48 tunni jooksul Türgi piirile saabunud tuhandeid Süüra põgenikke majutatakse Süüria pool piiri ja vajadust neid riiki lasta puudub, teatab Al Jazeera.
70 000 põgenikku liikvel
Kuberner Suleyman Tapsiz rääkis ajakirjanikele, et piirkonnast on põgenemas 70 000 inimest, kui Venemaa jätkab viieaastase kodusõja kõige intensiivsemat pommitamist ja Süüria valitsusvägedel õnnestub veelgi edeneda.
„Meie uksed ei ole suletud, kuid hetkel ei ole vajadust neid inimesi majutada Türgis,“ ütles Tapsiz uudisteagentuurile Associated Press, lisades, et põgenikke varustatakse söögi, tekkide ja telkidega.
Opositsioonijõud Põhja-Süürias on teatanud, et on õhust pommitamise ja Aleppo-vastaste rünnakute intensiivistumise tõttu Aleppot kaotamas ja al-Assadile lojaalsed väed kontrollivad juba suuremat osa maapiirkonnast Aleppost põhjas.
Vene õhurünnakutega Aleppo ümbruses on õnnestunud purustada mässuliste tugipunktid, mis pidasid vastu kahele varasemale režiimi pealetungile, ning on võimaldanud lojalistlikel jõududel, mida juhivad Liibanoni Hizbollah ja šiiitide rühmitused, liikuda edasi suurde tööstuspiirkonda, mis on kolme aastaga maatasa tehtud.
Maavägedega sekkumine?
Aleppo langemine oleks Assadi-vastastele jõududele hävitav löök, mistõttu on Saudi Araabia, Bahrein ja väidetavalt ka Türgi hakanud kaaluma maavägede sõttasaatmist. Ar-Riyadi andis neljapäeval teada valmisolekust sekkuda maavägedega terroriorganisatsiooni Islamiriik vastu, kui Ameerika Ühendriikide juhitav koalitsioon otsustab vastava otsuse langetada.
Londoni King's College'i kaitseuuringute osakonna juht ja Katari relvajõudude konsultandina töötav Andreas Krieg ütles AFP-le, et opositsiooni jaoks võib Aleppo linna langemine olla kohutavate tagajärgedega. „See on omakorda probleem Saudi Araabia ja Katari jaoks, sest nad on „mõõduka“ opositsiooni kui oma surrogaadi kaudu Süüriasse tohutult investeerinud,“ selgitas ta.
Türgi on avalikult eitanud soovi Süüria konflikti maavägedega sekkuda. Samas Kriegi hinnangul on koalitsiooni seisukohast äärmiselt oluline, et ka Ankara asuks koos liitlastega maa peal tegutsema. „Saudid ei astu edasisi samme Doha ja Ankara koostööta,“ märkis analüütik.
Rahuprotsessi õõnestamine
Vene kaitseministeerium teatas neljapäeval, et on viimase kolme päeva jooksul Süürias tabanud ligi 900 sihtmärki. Sõjaliste vaatlejate väitel on vähemalt 70 protsenti Vene õhurünnakutest olnud sihitud Assadi vastu võitleva Süüria opositsiooni, mitte Islamiriigi vastu.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles reedel, et Venemaa õhurünnakud Süürias õõnestavad jõupingutusi mittesõjalise lahenduse leidmiseks konfliktile. „Mida me oleme näinud, on see, et peamiselt opositsioonirühmituste pihta suunatud ägedad Vene õhurünnakud Süürias õõnestavad jõupingutusi konfliktile poliitilise lahenduse leidmiseks,“ ütles Stoltenberg.
