Kalev Kallo murdis maha sepsis. Mis on raske sepsis ja mis septiline šokk?
Sepsis on potentsiaalselt eluohtlik kogu keha põletik, mis tekib seetõttu, et immuunsüsteem võitleb tõsise infektsiooniga, kõige sagedamini bakterite, aga ka seente, viiruste ja parasiitide nakkusele veres, kuseteedes, kopsudes, nahas või teistes kudedes.
Sepsist võib vaadelda kui katkestamatut üleminekut nakkuselt mitme organi väärtalitluse sündroomile, kusjuures sepsis võib jätkuda ka siis, kui seda põhjustanud infektsioon on kadunud. Pooled kõigist sepsisejuhtudest algavad infektsiooniga kopsudes. Peale kopsude on tavalisemad sepsisega lõppeva infektsiooni lähteallikad ka kõht ja kuseteed. Kolmandikul juhtudest ei ole allikat leitud.
Sepsise sagedasemate sümptomite hulka kuuluvad need, mis on seotud teda põhjustanud infektsiooniga, aga tavaliselt kaasneb nendega kõrge palavik, kuum punetav nahk, suurenenud südame löögisagedus, hüperventilatsioon ehk hingeldamine, vaimse seisundi muutus, turse ja kõrge või madal vererõhk. Väga noorte või eakate või nõrga immuunsüsteemiga inimeste puhul võib sümptomite avaldumine olla ebatüüpiline, võib esineda alajahtumist ja infektsiooni ei saa kergesti piiritleda.
Sepsise võib raskuse järgi jaotada sepsiseks, raskeks sepsiseks ja septiliseks šokiks. Sepsis on süsteemne põletikureaktsioon (SIRS) vastusena infektsioonile, mis väljendub vähemalt kahe järgneva sümptomi esinemisel: normaalsest erinev kehatemperatuur ehk palavik või alajahtumine, südame löögisageduse kiirenemine või aeglustumine, hingamissagedus või veregaas ja valgeliblede arvukus. Raske sepsise korral kaasneb sepsisega vähemalt ühe organsüsteemi puudulikkus. Septiline šokk on raske sepsis, millega kaasneb sepsise põhjustatud arteriaalne hüpotensioon ehk madal vererõhk, mis püsib ka pärast intravenoossete vedelike manustamist.
"Raske sepsis (infektsiooni tagajärjel tekkinud äge organpuudulikkus) ja septiline šokk (sepsise põhjustatud arteriaalne hüpotensioon, mis ei ole seletatav teiste põhjustega ning mis püsib vaatamata adekvaatsele infusioonravile) on ulatuslik tervishoiuprobleem, olles üks sagedasemaid haigestumise ja surma põhjusi," öeldakse haigekassa raske sepsise ja septilise šoki ravijuhendis. Sepsise esinemissagedus Euroopas on 0,4 kuni üks juht tuhande inimese kohta. Sepsisesse suremus on kõrge, ulatudes sõltuvalt sündroomi raskusastmest 20 kuni 50 protsendini.
Sepsist ravitakse tavaliselt intravenoosselt vedelike ja antibiootikumidega. Kui vedeliku asendamine ei ole vererõhu säilitamiseks piisav, võib kasutada vasopressoreid. Mehaanilist ventilatsiooni ja dialüüsi võib olla vaja selleks, et toetada kas kopsude või neerude funktsiooni. Selleks et ravi suunata, võib paigaldada tsentraalse veenikateetri ja arterikateetri. Samuti võib mõõta teisi hemodünaamilisi muutujaid (näiteks südame minutimahtu, segatud vere hapnikuga küllastatust või löögimahu variatsiooni).
Sepsisega patsientide puhul on vaja võtta kasutusele meetmeid, mis ennetaksid süvaveeni tromboosi, stressist tingitud maohaavandeid ja lamatisi, kui muud tingimused seda võimaldavad. Kasu võib olla ka sellest, kui veresuhkrutaset insuliini abil rangelt kontrolli all hoida. See aitab ära hoida stressist põhjustatud hüperglükeemiat.
Haigekassa ravijuhendis rõhutatakse, et sepsise puhul on kiire diagnoos ja viivitamatu ravi alustamine võtmeküsimus. Antibakteriaalse raviga tuleb alustada esimese tunni jooksul erakorralise meditsiini osakonnas või intensiivravi osakonnas.
