Rainer Vakra lubab jaanipäevaks linnametsadele kindlamat kaitset: seadus peab selget vahet tegema linna parkmetsadel ja Alutaguse laantel
Tallinnas Nõmmel võeti sel nädalal saagide unnates maha ports metsa, mille maha võtmise linnaosavalitsus kümme aastat tagasi ära keelas. Ärevaks on see teinud nii kohalikud elanikud kui ka linnaosavanema Tiit Teriku, kelle sõnul pole raiuja siiski seaduse vastu eksinud. „Paraku on kõik seaduslik, raie toimub riigi keskkonnaameti loal. Ja ega keskkonnaametilgi pole midagi teha, nemad päevad lähtuma samamoodi kehtivast seadusandlusest.“
Rännaku puiestee 32 kinnistul asuvas värskelt räsitud metsatukas kohal käinud Delfi fotograaf kirjeldas kohta kui piltilusat põlismetsa ja parki, männipuude all kasvamas mustikad. Tema sõnul teadis üks mööduv proua rääkida, et raieluba olevat saadud hooldusraieks, kuid nii-öelda tsiviilisiku pilgule näeb asi hoopis teistsugune välja. „Hooldusraie asemel on muidugi lagedad majasuurused augud sisse saetud,“ kirjeldas fotograaf talle avanenud vaatepilti.
Linnaosavanem Tiit Terik sõnas, et kinnistu omanik sooviski kümme aastat tagasi alustada Rännaku puiestee ja Vikerkaare tänava nurka jäävas metsatukas arendusega: jaotada kinnistu kuueks väikeelamukrundiks ning metsa asemele maju ehitama hakata. „Nõmme linnaosa valitsus oli sellele plaanile kategooriliselt vastu ning esitatud detailplaneeringu eskiisi ei kooskõlastatud. Nüüd on kümme aastat möödas, maju ehitada ei saa, mets on seni veel alles. Maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistul on omanikul aga õigus teha metsateatise alusel hooldus- ja uuendusraiet,“ selgitas Terik olukorda.
Kui kohe lagedaks võtta ei saa, võetakse järgu kaupa
Metsaomaniku ülesanne ongi hea seista oma metsa säilimise ja säilitamise eest, aga paraku paistavad selle tegevuse tagant Teriku sõnul hoopis arendaja kaugemad plaanid. „Kui linnaosavalitsus ei lubanud metsas puid langetama hakata, et majadele ruumi teha, saab metsateatise alusel tegeleda metsa uuendamisega aegjärkse raie teel, mille tulemusel raiutakse 10-20 aasta jooksul kinnistult puud järk-järgult maha. Kuna linnas lageraiet teha ei tohi, siis teeme kinnistu puhtaks tasapisi?“ küsis Terik ja nentis, et linnavalitsus on sellises olukorras jõuetu. Ehkki linnavalitsus soovib Nõmme kui metsalinna rohelust säilitada, lubavad seadused omanikul sae käima tõmmata ja rahulikult toimetada. „Pole puid, pole probleemi, 15 aasta pärast saab siis arendusplaanidega taas välja tulla.“
Kümne aasta tagune Nõmme linnaosa vanem ja praegune riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra (SDE) rääkis täna Delfile, et teeb kõik endast oleneva, et sellist skeemi võimaldav seaduseauk jaanipäevaks ära lappida.
„Minul oli kümme aastat tagasi au linnaosavanemana sealsele planeeringule öelda „ei“ põhjusel, et seal oli nii kõrge haljastus, ilusad männipuud ja siis jäid sinna hooned ehitamata. Üllatus oli suur, kui selgus, et nüüd on hakatud seal metsa majandama ja nii-öelda saematerjali saamise eesmärgil need puud ikkagi maha võetud,“ rääkis Vakra. Ta leidis, et on samuti kuulnud linnalegende kinnisvaraarendajate pikaajalistest metsandusprojektidest ning kinnitas, et selliste skeemide tegelikkuseks saamine tuleb välistada. Nõmmekas Vakra ongi tegutsema asunud – eile kohtus ta keskkonnaameti, keskkonnainspektsiooni, munitsipaalpolitsei ja linnavalitsusega, täna kontrollib värsket raielanki keskkonnainspektsioon, järgmisel nädalal on tal mitu kohtumist keskkonnaministeeriumis.
Linnametsa maha võtmisel sõnaõigus linnale
„Tuleb väga konkreetselt metsaseadust muuta ja seda tuleb teha võimalikult kiiresti,“ sõnas ta ja täpsustas, et loodab sellega ühele poole saada käsil oleva riigikogu istungjärgu lõpuks. „Kuna mul on au olla riigikogu keskkonnakomisjoni esimees ja see on keskkonnakomisjoni seadus, siis teen kõik endast oleneva, et hiljemalt jaanipäevaks oleks seadus muudetud ja vastu võetud.“
Kui see õnnestub, siis hakkab seadus tegema selget vahet asulas asuva metsa ja nii-öelda päris metsa vahel. „Vaja on, et linnaelaniku mõttes linna parkmetsale ei kehtiks sama reeglistik mis Alutaguse laantele. See arusaam on täna vale ja see jaburus tuleb ära muuta,“ sõnas Vakra.
Vakra selgitas, et praegu pole riiklikul keskkonnaametil, kes metsa raiumiseks lube väljastab, võimalik metsa asukohapõhiselt vaadata, nemad vaatavad omaniku õigust ja soovi majandada linnas asuvat metsa täpselt nagu iga teist metsa, asugu see siis kas Lääne-Virumaal, Pärnumaal või tiheasustusega Tartu linnas või Nõmme linnaosas. „Tegelikult tuleks seadusesse neile väga konkreetne joon vahele tõmmata. Kohalikud omavalitsused peaksid saama kaasa rääkida ja keskkonnaametile tuleks anda kaalutlusõigus ja võimalus öelda „ei“, kui nad lähevad kohale ja hindavad olukorda. Tiheasustusalas oleks neil siis õigus öelda, kas raie on mõistlik või mitte,“ rääkis Vakra ja lisas, et see konkreetne Nõmme metsatukk on heaks õppetunniks, aga selliseid kinnistuid ei ole mitte ainuüksi Nõmmel või Tallinnas, vaid ka muudes kohalikes omavalitsustes. „Mida kiiremini me selle probleemi lahendame, seda parem.“
Vakra sõnul kontrollib Rännaku puiestee metsatukka täna ka keskkonnaispektsioon, et tuvastada, kas tegelikkuses tehtu vastab lubatud harvendusraie tingimustele. Mõõdetakse üle kännud, raie tihedus ja alustatakse vajadusel menetlust, kuid Vakra hinnangul on rikkumise tuvastamine pigem ebatõenäoline ning eelkõige tuleb rõhuda seaduse muutmisele.
Inspektorid alustasid siiski väärteomenetlust
Keskkonnainspektsiooni inspektorid käisid tõesti täna seal kohal ning tuvastasid siiski rikkumise, kinnitas asutuse avalike suhete nõunik Leili Tuul. „Alustatud on väärteomenetlus,“ sõnas Tuul ja täpsustas, et raieluba oli puulangetajal küll olemas, kuid eksitud on raieliigiga. „Lubatud on aegjärkne raie, aga tehti häilraiet, mis liigitub metsa majandamise nõuete rikkumise alla. Keskkonnakahju tekkinud ei ole,“ sõnas ta. Selglituseks - aegjärkse raie puhul raiutakse mets üksikute hajali asuvate puude kaupa 10-20 aasta jooksul. Häilraie korral raiutakse aga, häilud kohtadesse, kus on tekkinud looduslikku uuendust, aga ka sinna, kus tahetakse, et uuendust tekiks ja uus metsapõlv kasvatatakse vana metsa külgvarjus 20-40 aasta jooksul.
Täpne süüdlane selgub Tuule sõnul menetluse käigus. Seadus lubab metsa majandamise nõuete füüsilisest isikust rikkujat karistada kuni 200 trahviühiku suuruse trahviga, juriidilise isiku puhul on trahv kuni 2000 trahviühikut.
