Vallajuht: lootus on väina tammi avade tarvis raha saada mõnest Läänemere programmist
Pöide vallavanem Andres Hanso rääkis täna intervjuus Kadi raadiole, et Väikese väina tammi avade rajamiseks riigilt ilmselt raha ei tule, nii et viimased õlekõrred väina ökoloogilise seisundi parandamiseks on rahvusvahelised Läänemere programmid.
Hanso kinnitas, et ei saa öelda, nagu puuduks riigi tasandil tammiavade rajamise vastu huvi, aga viitas samas, et tammiavade rajamise toetuseks on kogutud ohtralt saarlaste allkirju, nii et initsiatiivi näitab võrdlemisi võimas mõjugrupp, kelle arvamust eirata ei saa.
Väikese väina tammi avade rajamise teemal arutleti ka eile, kuid lahendusele oluliselt lähemale ei jõutud. „Sellest koosolekust võtsid osa rahandusministeeriumi esindajad, keskkonnaameti ja keskkonnaministeeriumi kaks osakonnajuhatajat ja asekantsler, maanteeameti inimesed ja kolme valla juhigrupi liikmed. Arutati kõiki rahastamisvõimalusi, mis Eestis praegu olemas on, ja selgus, et Eesti käed jäävad praegu selle jaoks ikkagi pisut lühikeseks,“ kommenteeris Hanso.
„Kaugemasse tulevikku vaadates leiti, et vist ainukesed võimalused on kasutada ära rahvusvaheliste programmide raha. Läänemere programme on kolm: Life, Läänemere piirkondlik programm ja Eesti-Läti. Nüüd keskkonnaministeerium pärast pikki arutamisi ja palli veeretamisi siia-sinna võttis endale ülesandeks teha paari-kolme nädala jooksul kindlaks, kas väina tammi avade ehitamise teema mahub mõnda neist eelnimetatud programmidest. Kui mahub, siis hakkame asja edasi ajama.“
„Tamm on muutnud väina kaheks eraldiseisvaks veekoguks, kus läbivoolu lakkamise tõttu on toimunud suured vee- ja looduskeskkonna muutused, mis on viinud väina ökosüsteemi hävingu äärele,“ kirjutavad väina tammile avade rajamise pooldajad oma pöördumises. „Tammiavade ehitamine avab uuesti tee veevahetusele, kalade ja paatide liikumisele väina erinevate osade vahel. Sellega luuakse eeldused Väikese väina loomuliku ökoloogilise seisundi paranemiseks,“ lisatakse pöördumises.
Mida kaugemale avade rajamine lükkub, seda kaugemale jääb normaalse olukorra taastumine väinas, nentis Hanso. „Teine asi on see, et läheb kallimaks ka selle töö hind,“ lisas ta. Millal pärast väina avade rajamist tulemust võib näha, ei osanud Hanso öelda. „120 aastat on tamm lõiganud väina pooleks. 120 aasta jooksul on toimunud muudatused. Nüüd eeldada, et kahe-kolme või viie aasta pärast hakkab kõik ilusaks minema, seda ma mingil juhul ei usu. Tammieelset olukorda ei saa me kunagi tagasi, küll aga saame pidurdada olukorra halvenemist ja see ongi meie eesmärk.“
Hulgaliselt kõlab paraku ka seisukohti, et avade rajamisel pole mõtet ja need ei muudaks midagi. Sellised arvamused tuginevad Hanso sõnul mereinstituudi 2009. aastal koostatud uuringule, mis omakorda baseerus 1999. aasta uuringule, mille andmed koguti (kui koguti) 90ndate aastate alguses. „Ma olen konsulteerinud ka mõne teadlasega, kes ütlevad, et paljud metoodikad on muutunud, samuti vaated, kliima ja olukord maailmas, nii et lähtuda selle töö tulemustest ei ole õige.“
Septembris anti riigikogu keskkonnakomisjonile pidulikult üle väina tammi avade rajamise toetuseks kogutud 4000 allkirja, kuid neil allkirjadel puudus juriidiline jõud, kuna puudus identifitseerimise võimalus. Seetõttu kogutakse nüüd uuesti allkirju petitsioon.ee lehel, kus on seni oma toetust avaldanud 420 inimest.
Kahe suurema ava rajamine tammi sisse läheks hinnanguliselt maksma kuni kümme miljonit eurot.
