Karm hinnang Balti Kaitsekolledžile: asutus on halvasti juhitud, õppejõududeks on pensionieelikud või kõrvaleheidetud "probleemlapsed"
Tartus asuvat Balti Kaitsekolledžit on viimastel päevadel tabanud terav kriitika. Balti Kaitsekolledžis ligemale 10 aastat õpetanud Eric Sibul avaldas 10. veebruaril artikli, milles kommenteeris Rand Corporationi palju kära tekitanud uuringut võimalikust sõjast Balti riikides. Seejärel asus ta aga kohe kritiseerima Kaitsekolledžit.
Balti Kaitsekolledž kõlab nagu hea koht Balti riikide sõjalise olukorra analüüsimiseks, aga Sibula hinnangul ei ole Kolledž suutnud oma ülesannet täita.
"Mis puudutab selle õppejõude ja administraatorid, siis on sellel "prügikasti" maine, kuhu kogunevad Balti riikide sõjavägede allesjäänud Nõukogude armee kaptenid ja majorid, ohvitserid, kellelt on nende riigisaladuse load ära võetud ja muud korrarikkujad," kirjutas Sibul.
Kolledžisse saadavad oma õppejõude ka näiteks Bundeswehr ja USA sõjavägi, aga ka nemad kipuvad saatma sinna peamiselt pensionieelikuid ja kõrvale tõrjutud "probleemlapsi". Samas on õppejõudude seas ka mõned Balti ja muud päritolu tõeliselt andekad inimesed.
Eelmisel nädalal avaldas Sibul uue kriitilise artikli Kaitsekolledžist. Selle artikli jaoks küsis ta kommentaari inimeselt, kes tunneb hästi Kaitsekolledžit ja kellel on sõjaväelise hariduse andmisel põhjalikud kogemused. Tööalastel põhjustel soovis see inimene jääda anonüümseks. See isik tegi mitu kriitilist märkust.
1. Kolledži eesmärk on ebaselge. Kolledž ei suuda selgeks teha, mille jaoks on seda vaja.
2. Seda juhivad inimesed, kes ei tunne juhtimist ja kellel pole juhtimiskogemust. Juhtimise kvaliteet on vilets. Juhtimine on hierarhiline, tähtis on kuulekus ülemustele, alluv ei tohi kunagi ülemusest säravam olla. Tähtis on PR, põhjalikult tegeletakse mööbli ja sisekujundusega, aga mitte sõjaväelise õppe arendamisega.
3. Liigne kiindumus USA süsteemi, mis on võrreldaval tasemel üksnes vorm ilma sisuta.
4. Kehvad õppejõud, kelle tööhõiveperspektiivid mujal on piiratud. Õppejõud suudavad vaid tsiteerida NATO doktriini ega suuda õppetöös arvestada väikeriigi sõjalise kaitse filosoofiat.
5. Lepingulisi kaastöötajaid valitakse kuulekuse, mitte võimekuse järgi. "Nad on hulk andetuid, kibestunud ja ennast kaitsvaid isikuid, kes kulutavad suurema osa oma ajast oma teadmatuse varjamisele, selle asemel et luua korralikku õppekeskkonda kesktaseme elukutselistele sõjaväelastele," kirjutas anonüümne kriitik. Kaastöötajaid on ka liiga palju, selle asemel et piirduda mõne tõeliselt hea õppejõuga.
6. Selle tulemusel on kursuste sisu ebaühtlane, õpetatavaid teemasid valitakse moe ja isiklike eelistuste, mitte vajamineva korraliku analüüsi järgi. See õpetab ekspeditsioonilist sõjapidamist riikidele, mis ei suuda seda kunagi endale lubada ega vaja seda. Loenguid valmistatakse ette viimasel minutil ega pöörata mingit tähelepanu sellele, et õpetatav oleks ka õige ja vastaks õpetatavate vajadustele.
7. Kolledž ei täida oma rolli ja on ebaoluline. Sellest on kahju, sest korralikult juhituna võiks see täita olulist rolli.
Kaitsekolledž oli oma kommentaaris napisõnaline. "Balti Kaitsekolledž hindab kõrgelt sõnavabadust ja sellega kaasnevaid erinevaid arvamusi. Me ei pruugi selliste arvamustega siiski alati nõustuda. Kriitika korral eelistaksime seda konstruktiivses vormis," kommenteeris Kaitsekolledži juhatuse sekretär Kaire Hallik.
