Välisministeerium tahab eluaegsele vangile õiguse andnud Euroopa inimõiguste kohtu otsuse edasi kaevata
20 aasta eest politseiniku tapmise eest eluks ajaks vangi mõistetud Romeo Kalda võitis 19. jaanuaril Euroopa inimõiguste kohtus interneti kasutamisõigust puudutavas vaidluses Eesti riiki. Välisministeerium teeb homme valitsusele ettepaneku otsus edasi saata Euroopa inimõiguste kohtu suurkotta.
Valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel esitab välisminister Marina Kaljurand homme valitsusele ettepaneku taotleda kohtuasja Kalda vs. Eesti Euroopa inimõiguste kohtu 17-liikmelisele suurkojale üle andmist.
Euroopa inimõiguste kohus tegi 19. jaanuaril kohtuasjas otsuse, milles leidis, et Eesti riik on rikkunud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga tagatud õigust teabe saamisele, kuna kaebajale ei antud vanglas juurdepääsu Euroopa Nõukogu Tallinna Infotalituse kodulehele, õiguskantsleri kodulehele ja riigikogu kodulehele.
Õigus kohtuasja suurkojale edasisaatmist taotleda on kohtuasja poolel kolme kuu jooksul alates otsuse tegemisest. Suurkoja menetlusse võetakse kohtuasi siis, kui see tõstatab olulise konventsiooni tõlgendamise või kohaldamisega seotud või üldise tähtsusega küsimuse.
Välisministeerium ja justiitsministeerium peavad vajalikuks kohtuasja suurkojale üleandmise taotlemist. Tegemist on uudse küsimusega, mida Euroopa inimõiguste kohus ei ole varem hinnanud. Samas piirab koja otsus riigi, kes on kinnipeetavatele osalise internetijuurdepääsu võimaldanud, kaalutlusõigust otsustada, millistele veebilehtedele vanglas juurdepääsu lubada. Euroopa Nõukogu riikides puudub konsensus kinnipeetavate internetile juurdepääsu küsimuses.
2007. aastal taotles Kalda Tartu vanglalt juurdepääsu kolmele veebilehele: õiguskantsleri, riigikogu ja nüüdseks eksisteerimise lõpetanud Euroopa Nõukogu Tallinna infotalituse veebilehele, kus avaldati varem Euroopa inimõiguste kohtu Eesti suhtes tehtud kohtuotsuste tõlkeid.
Euroopa inimõiguste kohtu seitsmeliikmeline koda otsustas 19. jaanuaril häältega kuus ühe vastu, et veebilehtedel olev teave oli vajalik isiku õiguste kaitseks ja Eesti rikkus neile internetilehekülgedele ligipääsu keelates Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 10, mis käsitleb sõnavabadust.
Kuigi Tartu halduskohus 17. juulil 2008 ja Tartu ringkonnakohus 31. oktoobril 2008 rahuldasid kaebuse osaliselt ning leidsid, et vangla peab võimaldama kinnipeetavale juurdepääsu veebilehele www.coe.ee, siis riigikohtu üldkogu 7. detsembri 2009 otsusega asjas nr 3-3-1-5-09 tühistati alama astme kohtute otsused ning asuti seisukohale, et vangla ei pidanud tagama kaebajale juurdepääsu ühelegi ülal nimetatud veebileheküljele. Neli kohtunikku esitasid eriarvamuse. Inimõiguste kohtu esitatud kaebuses leidis kaebaja, et sellise tegevusega on rikutud konventsiooni artikliga 10 tagatud õigust teabe saamisele.
