DELFI FOTOD: Presidendi kondiiter selgitab, miks aastapäevavastuvõtul Pavlova kooki ei pakuta

Tänavu on vabariigi aastapäeva vastuvõtu magustoidulaua eest tehtud vastutavaks kondiiter Olga Danilova ja tema kondiitriäri Supertort. Vene Delfi käis kondiitriäris kohal ja tutvus sellega, kuidas valmivad magustoidud, mis jõuavad presidendi ja tema külaliste kõhtu.

Selgub, et vabariigi sünnipäevapeo menüü üksikasjade avalikkuse ees arutamise on presidendi kantselei rangelt ära keelanud – saladuselt tõuseb loor alles 24. veebruaril. Delfil õnnestus siiski teada saada järgmist: kantselei tellis Supertordilt kolme sorti maiustusi, kokku 2100 tükki, ja üks neist tuleb väga prantsuse makroonide sarnane.

Eestis viimasel ajal menukat Pavlova kooki, mille valmistamisega Supertort võrratult hakkama saab, vastuvõtul aga kindlasti ei pakuta – kõik vastuvõtu maiused peavad nimelt olema ühe ampsu suurused, esinduslikud välja nägema ning välistatud peab olema pudenemine ja määrimine.

Vastuvõtu kokkade nimed said avalikkusele teatavaks 14. veebruaril. Nad ise said sellest teada aga juba varem – detsembris. Siis degusteeriti kantseleis roogi, viidi sisse viimased muudatused ja kinnitati menüü. Delfi küsimusele, miks presidendi peakokk Taigo Lepik valis kõigi kondiitrite seast välja just Supertordi, vastas Danilova, et küllap on põhjus selles, et möödunud aastal tegi tema äri kantseleiga mitmel korral koosööd ja on seega tema kätetööga hästi tuttav. Vastuvõttudel sai nimelt maitsta Supertordi köögis valminud tore, magustoite ja muffineid. Samuti olid Danilova sõnul valituks osutumise kriteeriumideks naturaalsete koostisosade kasutamine ja ka tuntus oma valdkonnas.

Vastuvõtu desserdid saavad niisiis valmistatud vastavalt tingimustele kodumaisest looduslikust toorainest: munadest, võist, vahukoorest ja tumedast Kalevi šokolaadist. Erandiks on pähklid. Alkoholi desserdid ei sisalda.

„Me kasutame oma toodetes ainult looduslikke koostisosi. Oleme oma tegutsemisvaldkonnas tähelepanu pälvinud – iga kondiitriäri teab meid. Võtame vastu ka kõige keerulisemaid tellimusi. Kui inimesed tulevad kuhugi fotoga ja paluvad, et tehke meile nii, siis öeldakse neile, et minge Supertorti. Küll nemad teevad,“ räägib Olga enesekindlalt.

Supertort on kallis ja tuntud eelkõige oma rikkalikult kaunistatud peotortide poolest – pulmatordi hinnaks võib kujuneda koguni mitusada eurot. „Teeme kõike käsitsi,“ põhjendab kondiiter ja rullib laua peal lahti pehme käntsaka valget šokolaadi ja asub sellest šablooni abil õielehti välja lõikama. Seejärel lisab neile spetsiaalse vormi abil tekstuuri ja sätib neist kokku roosiõie. Ühe õie valmistamine võtab aega 20-30 minutit – arvutage siis ise, kui palju võtab aega terve pulmatordi valmis nikerdamine. Supertordi klientide seas on ka palju suurettevõtteid ja avaliku elu tegelasi.

Danilova sõnul leidub alati nimesi, kes ütlevad, et Supertort on liiga kallis, kuid presidendi kantselei on neile eraldanud kindla eelarve, mille raamides neil hakkama tuleb saada. „See on küllaltki tagasihoidlik,“ tõdeb ta ja lisab, et selle ürituse pealt firmal ilmselt suurt midagi teenida ei õnnestu. „Need tellimused on meie jaoks suur au, see on meile prestiiž. Nii et maksmaksjad ei pea muret tundma,“ rahustab Denilova.

Supertort on viis aastat vana, peale Danilova enda töötab seal veel kaks inimest, üks neist poole kohaga. Küsimusele, mitu tundi päevas Olga töötab, vastab ta 24/7. „See on minu esimene ja viimane isiklik äri. Kui ma oleksin teadnud, kui raske see on, siis poleks ma sellele alla kirjutanud. Kõik arvavad, et kondiiter on selline valges inimene, kes istub ühe kohapeal ja nikerdab roosikesi. Tegelikult pole see üldse nii. Ma pean tassima 25-kiloseid jahukotte, maksma tagasi laenu ja vastutama oma töötajate eest. Elame väikeses riigis, kvaliteet on meie jaoks esmatähtis – aga looduslikud toorained riknevad kiiresti – ja ma ei kavatse kunagi kvaliteedis järele andmisega oma reputatsiooniga riskida,“ räägib Danilova, kellest sai kondiiter justkui kogemata.

Kui keegi oleks talle viis aastat tagasi öelnud, millega ta täna tegeleb, poleks ta uskuma jäänud. Tegelikult lõpetas ta Tartu ülikooli slaavi filoloogina ja on 15 aastat töötanud IT valdkonnas, samuti olnud rahvusvahelise suurettevõtte müügiesindaja. Olga sõnul möödus ta elu komandeeringutes ning ühel hetkel sai tal sellest isu lihtsalt täis. Viis aastat tagasi tegi ta kannapöörde ja hakkas panustama hoopis oma hobisse. Tänaseks on tema hobist saanud edukas äri. Kuigi Olga ise leiab, et enam ei juhti oma äri tema, vaid äri juhib teda.