Vene propagandakanal Sputnik plaanib peatselt avada uudisteportaali ka Eestis
Enam kui kuu aega tagasi nii Kadriorust kui ka kapost koostööpartnereid otsinud Sputnik Eesti alustab peatselt aktiivset tegevust. "Uudisteportaali Sputnik Eesti avamine on planeeritud 2016. aasta kevadele," kinnitas portaali pressiesindaja Marina Pavlenko. Millal täpsemalt, Pavlenko öelda ei soovinud.
Sputnik Eesti toimetus asub Tallinnas, Sputniku korrespondentide võrk koosneb ajakirjanikest, kes töötavad nii Eestis kui ka mujal maailmas. Kui palju ajakirjanikke Eesti uudisteportaalis täpsemalt on, ei soovitud samuti öelda. Delfi andmetel on toimetuses vähemalt kolm liiget ning Sputnik Eesti eestvedaja on endine "Narodnoje radio" saatejuht Jelena Tšerõševa.
Pressilistis Raepress ja mupo
Delfi uuris, kui aktiivselt on eri ametiasutustega koostööd alustatud. "Nagu kõik massiteabevahendid, on ka Sputnik kõigile avatud ja teeb aktiivset koostööd potentsiaalsete newsmaker´itega, samuti riiklike ja ühiskondlike organisatsioonidega," sõnas Pavlenko.
Eesti ametiasutustest on Sputniku oma pressilisti lisanud Tallinna linnavalitsuse allüksused Raepress, Ajaleht Pealinn ning munitsipaalpolitseiamet. "Tallinn on huvitatud laiapõhjalisest esmaallika info levitamisest. Meie sõnumite saajate listi lisatakse igaüks, kes selleks soovi avaldab. Seda koostööks nimetada oleks ilmne liialdus," sõnas Raepress Delfile.
Sputniku emafirmaks on vene uudisteagentuur Rossija Segodnja, mis on Venemaa presidendi administratsiooni ülema Sergei Ivanovi sõnade järgi loodud selgitamaks maailmale, et Venemaa ajab iseseisvat poliitikat ja kaitseb kindlalt oma rahvuslikke huve.
Silma paistnud propaganda levitamisega
"Seega, kui organisatsioon on ise teavitanud, et nende eesmärgiks ei ole ajakirjandus, vaid oma riigi seisukohtade levitamine, siis ei saa me neid ka käsitleda osana ajakirjandusest. Sputnik on teistes riikides silma paistnud valeinformatsiooni levitamisega ja väga tihti käsitletakse seda üksust ka eriteenistuste infooperatsioonide tööriistana, isegi kui nende ridades töötab ka inimesi, kellel lastakse teha ajakirjandusele sarnanevat tööd. Mehhanism seisneb selles, et tõene uudis annab usalduskrediiti ka desinformatsioonile," sõnas riigikantselei strateegilise kommunikatsiooni nõunik Ilmar Raag.
Kuivõrd ametkondade pressilistidesse saamine pole olnud just kõige edukam, on saadetud päringuid mitmetele ministeeriumitele. Juba avaliku info ning suuremate pressisündmuste puhul jagatakse Sputnik Eesti ajakirjanikele infot nagu igale teisele meediapartnerile, kuid riigikaitse küsimusi puudutava info jagamise puhul on võetud väga selge suund.
"Sputniku nime all on mitmetes riikides juba levitatud valeinformatsiooni, tihti käsitlevad kommunikatsioonieksperdid seda propagandakanalit ka Kremli eriteenistuste infooperatsioonide tööriistana," sõnas kaitseministeeriumi pressiesindaja Andres Sang.
Kaitseministeerium oli üks adressaatidest Sputniku masspostitusele aasta alguses, kui see propagandakanal soovis koostööd paljudelt Eesti riigiasutustelt. "Kaitseministeerium sellele kirjale ei vastanud ega kavatse ka edaspidi kuidagi kaasa aidata Sputniku katsetele varjata valet ja propagandat ajakirjanduse maskiga," oli kaitseministeeriumi kindel seisukoht.
Sarnaselt kaitseministeeriumile ei pea ka kaitsevägi vajalikuks Sputnikuga koostööd teha ning vastata näiteks riigi julgeolekut puudutavatele küsimustele. "Agentuur Sputnik ei esinda meie hinnangul ajakirjandust, kellega suhtlemisel on kaitsevägi püüdnud alati olla korrektne ja kiire. Mistõttu ei pea me vajalikuks suhelda asutusega, mis esindab otseselt Venemaa luure- ja võimustruktuure ning on propaganda ja infosõja eelpostiks Eestis," täpsustas kaitseväe strateegilise kommunikatsiooni osakonna juhataja Vallo Toomet.
Sputnikuga suhtlemise keeldu ei ole
Vahetult pärast seda, kui Sputnik käivitas Lätis oma uudisteportaali, teatas Läti meedia, et Vene propagandakanali Sputniku vastu võidakse kehtestada sanktsioonid. See on seotud 1. märtsil Lätis jõustuva rahvusvaheliste ja riigisiseste sanktsioonide seadusega, mis näeb ette sanktsioonide kehtestamise füüsilisele või juriidilisele isikule, kui see ohustab Läti välispoliitilisi huve või julgeolekut. Eestis nii selget seisukohta kujundatud ei ole. "Meil ei ole Sputnikuga suhtlemise keeldu, aga ma ei näe ka põhjust, miks Eesti ametiasutused peaksid päringuid Sputnikult käsitlema kui ajakirjanduslikke päringuid. Kui Sputnikul on huvi Eesti ametiasutuste vastu, siis võivad nad, nagu kõik teised inimesed, külastada valitsuskommunikatsiooni avalikke allikaid või lugeda kasvõi venekeelset pärisajakirjandust. Rääkimata eesti või inglikeelsetest väljaannetest," kirjeldas riigikantselei esindaja Ilmar Raag praegust Eesti ametiasutuste suhtlemisstrateegiat Sputnikuga.
Rahvusvaheline informatsiooniagentuur ja ringhääling Sputnik edastab saateid rohkem kui 30 keeles ja kellel on rahvusvaheline korrespondentide võrk näiteks Prantsusmaal, Brasiilias, Hiinas, USA-s ja mujal.
Sputnik Eesti portaalis hakkavad uudised ilmuma nii eesti kui ka vene keeles.
