Lugeja: sularahas arveldamine aitab kulutamist paremini kontrollida

Olen periooditi proovinud arveldamist nii kaardi kui ka sularahaga. Korduvad kogemused näitavad, et kaardiga tasudes kahaneb kontojääk hirmuäratava kiirusega. Ka esialgu pisikesena tunduvad summad viivad konto kiirelt nulli.

Reaalsete kupüüridega arveldades tajun raha väärtust kordades paremini. Mingi suvaline plastik ja PIN-koodi toksimine jätab raha kulutamisest nii kerge mulje. Kui aga pean kotist päris rahapaberi välja kangutama, saan ka kulutuse suurusest paremini aru.

Levinumad sularahaga arveldamise kohad on jätkuvalt turud, kuigi mõnedel moodsamatel müüjatel on olemas ka kaardimakse võimalus. Enamik arveldamisest käib aga siiski sulas.

Rahakotis kannan tavaliselt kaasas 20 euro ringis sularaha – seda on ühe suvalise päeva veetmiseks just piisavalt palju. Vanasti sai raha viie euro kaupa kaasas kantud, aga enam ei tee viie euroga midagi – võib-olla saaks endale mingi säästueine lubada, aga siis peaks koju tagasi lonkima.

Rohkem sularaha ei taha endaga kaasas kanda, sest kaardi peal on raha nagu paremini kaitstud. PIN-koodi pahatahtlik tegelane üldjuhul siiski lahti ei muugi, aga sularahaga lippab kaabakas minema nii, et sellest ei jää mingit jälge.

Et terve kuu kenasti üle elada, jaotan rahasid mitmesse kohta: kodus olevas rahakotis on mingid kupüürid ja riiulil mündikotis ootavad rammusamad mündid kuu lõppu. Kuu alguses aga saabki enamik makseid tehtud kaardiga – siis veel sente lugema ei pea ja koodi piiksutamine poes nii palju süümepiinu ei tekita.

Hea lugeja, milline on sinu suhe sularahaga? Kui tihti ja kui palju seda kaasas kannad ning milleks seda kasutad? Kas usud Soome Panga prognoosi, et 15 aasta pärast on sularaha käibelt kadunud? Jaga oma mõtteid aadressil [e-mail] !