Siseministeerium: Venemaa heaks luuranud Eesti kodanike suhtes ei ole kodakondsuse äravõtmise menetlusega alustatud
Siseministeeriumi pressinõunik Toomas Viks selgitas, et Eesti kodakondsuse võtab ära Vabariigi Valitsus ja kodakondsuse seadus sätestab alused, millistel juhtudes Eesti kodakondsus ära võetakse.
Seega, Eesti kodakondsus võetakse ära isikult, kes on:
1) astunud Eesti kodanikuna välisriigi riigi- või sõjaväeteenistusse Vabariigi Valitsuse loata;
2) astunud välisriigi luure- või julgeolekuteenistusse või relvi valdavasse ja sõjaväeliselt korraldatud või sõjalisi harjutusi harrastavasse välisriigi organisatsiooni;
3) püüdnud vägivaldsel teel muuta Eesti põhiseaduslikku korda;
4) Eesti kodakondsuse saamisel või taastamisel varjanud valeandmete esitamisega asjaolusid, mis oleksid välistanud talle Eesti kodakondsuse andmise või taastamise;
5) mõne muu riigi kodakondsuses, kuid ei ole vabastatud Eesti kodakondsusest.
Rohkem aluseid kodakondsuse seaduses ei ole ja lisaks sätestab seadus piirangu, et eelloetletud alused ei laiene isikutele, kes on omandanud Eesti kodakondsuse sünniga, lisas ministeeriumi esindaja.
Siiani ei ole valitsuse otsusega üheltki isikult kodakondsust ära võetud, kuid viimane sarnane juhtum oli alles mullu, kui valitsus vabastas siseminister Hanno Pevkuri ettepanekul riigireetur Aleksei Dresseni Eesti kodakondsusest. Avalduse kodakondsusest loobumiseks aga kirjutas Dressen toona ise.
Läinud aasta oktoobris ja tänavu veebruaris mõistis Tartu maakohus süüdi kolm meest, kes tegid ebaseaduslikku koostööd Venemaa eriteenistus FSBga.
Läinud nädala lõpus mõistis kohus süüdi 32-aastase Eesti kodaniku Maksim Gruzdevi. Kaitsepolitsei ja riigiprokuratuur heitsid mehele ette salajast suhte loomist ja selle pidamist Venemaa eriteenistusega, mis oli suunatud Eesti julgeolekuasutuste tegevuse kahjustamisele. Süüdistuse järgi värbas Venemaa eriteenistus Gruzdevi 2013. aasta teisel poolaastal Venemaa territooriumil Pihkva oblastis. Gruzdev edastas alates sellest ajast kuni tema kinnipidamiseni läinud aasta oktoobris Venemaa eriteenistusele infot muuhulgas ka kaitsepolitseiameti töötajate tegevusest ning osales Venemaa eriteenistuse agentuur-operatiivtöös. Kohus mõistis Gruzdevile karistuseks neli aastat vangistust, teatasid prokuratuur ja kaitsepolitseiamet.
2015. aasta oktoobris mõistis kohus süüdi 21-aastase Eesti kodaniku Aleksandr Rudnevi, kellele heideti ette Eesti riigivastaseid süütegusid koostöös Venemaa eriteenistusega. Rudnev värvati salajasele koostööle 2013. aasta kevadel Venemaal Pihkva oblastis ning infot jõudis ta Venemaa eriteenistusele edastada kuni tema kinnipidamiseni 2015. aasta märtsis. Süüdistuse järgi edastas Rudnev võõrriigi eriteenistusele vaatlusandmeid Eesti kaitseväelaste tegevusest Lõuna-Eestis ning andmeid Lõuna prefektuuri piirivalvekordonite ja teenistuskohtade kohta. Kohus mõistis Rudnevile riigivastase kuriteo eest karistuseks kaheaastase vangistuse.
2015. aasta oktoobris mõistis kohus ka süüdi 42-aastase määratlemata kodakondsusega Pavel Romanovi, kes asus Venemaa eriteenistusega salajasele koostööle 1994. aastal Venemaal Pihkva oblastis.
