Eritrea ei lühenda vaatamata väljarändele Euroopasse oma kohati kuni 10 aastani venivat ajateenistust
Eritrea ei ole valmis lõpetama oma noorte sundimist pikaajalisse riiklikku sõjaväe- või tsiviilteenistusse, mis sunnib inimesi massiliselt pagulastena Euroopasse liikuma.
Eritrea valitsus Asmaras kinnitab, et ajateenistus on eluliselt tähtis rahvuslikule julgeolekule, sest kardetakse palju suurema naabri Etioopia rünnakut. Eritrea pidas Etioopiaga maha verise ja kalli sõja, mis lõppes 2000. aasta juunis, vahendab Reuters.
Paberil peavad Eritrea kodanikud vanuses 18-40 aastat läbima 18-kuulise riigiteenistuse, kuid diplomaadid ja riigist lahkunud väidavad, et see võib venida kümne või enama aasta pikkuseks. Valitsus jätab endale õiguse pikendada teenistuse aega hädaolukordade ajal.
Euroopa riigid ütlevad, et nii kaua, kuni ajateenistust venitatakse üle kindlaks määratud aja, jätkavad noored Eritreast lahkumist, mistõttu kaotab riik väärtuslikke töökäsi, mida oleks vaja riigi majandusliku olukorra parandamiseks.
ÜRO andmetel põgeneb Eritreast iga kuu kuni 5000 inimest, mida valitsus eitab. Valitsuse andmetel on riigi elanikkond 3,6 miljonit, kuid muude hinnangute järgi võib see olla ligi kaks korda suurem.
„Valitsus teeb kõik võimaliku, mida ta saab nendes tingimustes teha,“ ütles Eritrea informatsiooniminister Yemane Ghebremeskel Reutersile. Tema sõnul palgad tõusevad, kuid pole plaane ajateenistust kaotada või lühendada. „Demobilisatsioon eeldab peamise ohu eemaldamist. Te räägite riikliku teenistuse pikendamisest vastuseks … Etioopia jätkuvale sõjakusele.“
Eritrealased saavad ajateenistuse algul sõjalise väljaõppe, kuid paljud liiguvad mõne kuu järel tsiviiltöödele ning tegutsevad meditsiinis, õpetajatena, inseneridena või teevad muid töid. Aastaid teenivad nad vähem kui tavalised riigiteenistujad ning kurdavad, et neid sunnitakse tegema töid, mida nad pole ise valinud.
Ühe diplomaadi sõnul pääsevad mõned vabaks 2-3 aasta pärast, mõned teenivad enam kui kümme aastat. See on üks peamisi põhjusi, miks nii palju eritrealasi Euroopas nii lihtsalt varjupaiga saab.
Inimõiguslased nimetavad Eritrea ajateenistust sunnitööks ning riiki süüdistatakse ka muudes inimõiguste rikkumistes, näiteks poliitvangide olemasolus.
