DELFI FOTOD: Imeravimitega kaubitsejate paljastamine tõi Tuuli Jõesaarele Bonnieri preemia
Eesti ajalehtede liidu žürii valis Tuuli Jõesaare 2015. aasta uuriva ajakirjanduse auhinna ehk Bonnieri preemia nominendiks lugudega, mis rääkisid mürgisest kloordioksiidist ning sellest, kuidas vanemad seda ainet laste peal kasutavad.
Imeravimi-usku vanemad joodavad lastele mürgist kloordioksiidi
Kloordioksiidi kasutatakse näiteks tekstiilitööstuses kangaste ja paberitööstuses tselluloosi pleegitamiseks ning basseinide ujumisvees biotsiidina ehk bakterite tapjana. Inimesel põhjustab kloordioksiidi sissehingamine, allaneelamine või nahale sattumine mürgistuse. See aine võib põhjustada annusest sõltuvat mürgistusnähte nagu iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus. Tugeva mürgistuse korral võib organismis tekkida raske vedelikupuudus ehk dehüdratatsioon, millega kaasneb vererõhu langus ja teadvusehäired. Selline seisund võib olla eluohtlik, eriti lastele ja eakatele.
Selgus, et Eestis tegutseb mõne eestvedaja algatusel Facebooki grupp, mis propageerib kloordioksiidi joomist. Tõsi, grupis nimetataks seda kemikaali imeravimiks MMS ehk inglise keelest otse tõlgituna „imeliseks mineraalseks lahenduseks”. Üle 3000-liikmelisest grupist oli kujunenud söövitava kemikaaliga ohtlikke katseid tegevate inimeste kinnine kogunemiskoht, kus vähestel skeptitsismi väljendada julgejatel suu kiiresti kinni pandi.
Kloordioksiidi gruppi kuuluvad ka arst, teaduste doktor ja terviseedendaja
Juhuse tahtel ilmus Eesti Päevalehe esimene kloordioksiidist rääkinud artikkel päeval, kui Merili Kukuškin sai Tallinna tehnikaülikoolis doktorikraadi. Kukuškin töötab tehnikaülikooli mehaanikateaduskonnas assistendina ja doktoritöö kirjutas tootmistehnika kohta. Samal ajal teeb ta aktiivselt kloordioksiidi propagandat.
Kloordioksiidi gruppi kuulus ka Jüri tervisekeskuse juhataja ja perearst dr Riina Raudsik. Dr Raudsik keeldus Eesti Päevalehega sel teemal suhtlemast, aga põgus taustauuring näitas, et ta kirjutas kuus aastat tagasi eessõna kloordioksiidi manustamist propageerivale raamatule ja ka vaktsiinivastasele teosele. Hiljem arvati Raudsik perearstide ametiliidust välja.
Vanemad tegid Kukuškini ja Veski õhutusel vähihaigetele lastele kloordioksiidi klistiiri
Rühmituse eestvedaja Merili Kukuškin reklaamis kloordioksiidi kõigi haiguste vastu aitava ravimina ning lapsevanemad püüdsid teda järgides selle kemikaaliga ravida laste magusaisu, autismi, köha-nohu, meningiiti ja muidki haigusi. Eraldi tähelepanu väärib tõsiasi, et Kukuškin ja Janika Veski sekkusid enesekindlalt ka vähihaigete laste ellu. Vähimagi meditsiinihariduseta koostasid nad „raviplaane” ja julgustasid lapsevanemat lapsel toksilist kemikaali kasutama. Nende sõnul olevat pärast kahetseda ainult seda, et ei andnud piisavalt palju. Arstide jaoks on see hirmuäratav. „Keemiaravi on organismile suur koormus, mis paneb koormuse alla maksa ja neerud, sest organism peab jääkaineid välja viima. Selliste protseduuridega organismi veel lisaks koormamine on väga-väga suur lapse tervisega mängimine. See tegevus on lapse elu ohustav,” ütleb Tallinna lastehaigla onko-hematoloogia osakonna juht dr Kadri Saks.
Teised Bonnieri nominendid
Teised tänavused nominendid olid Piret Reiljan, Koit Brinkmann ja Katariina Krjutškova Äripäevast ning Tarmo Vahter, Mikk Salu ja Margus Järv Eesti Ekspressist.
Juba teist aastat järjest läheb Bonnieri preemia Eesti Päevalehe ajakirjanikule. Mullu võitis preemia Eesti Päevalehe ajakirjanik Kärt Anvelt.
Kärt Anvelt valiti preemia nominendiks mullu jaanuaris ja juunis Eesti Päevalehes ilmunud lugudega dopinguarst Vitali Bernatskist. Laia kõlapinna tekitanud dopinguarsti Vitali Bernatski ülestunnistus päädis sellega, et kahtlusalused sportlased isegi ei proovinud spetsiaalses komisjonis süüdistusi ümber lükata. Lugude seeria tagajärjel karmistati seadusandlust, mille kohaselt on dopingu kasutamine nüüd teise astme kuritegu.
