GRAAFIK: Plaanitaval Kose-Mäo kiirteel on rohesillad ja elektroonilised liiklusmärgid
Kose-Mäo uue neljarajalise teelõigu eelprojekti aruandest selgub, et ligi 40-kilomeetrise teelõigu ehitamise tõttu lüheneb Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 5,3 kilomeetri võrra ja ajaline võit on umbes üheksa minutit, mis saavutatakse eeskätt tänu liikluskiiruse piirangute puudumisele. Maanteel kehtib kiirtee liiklusrežiim, mis tähendab aga ühtlasi, et seal ei tohi sõita aeglased sõidukid ega liikuda jalakäijad. Samuti on seal keelatud tagurdamine ja tagasipööramine.
Eelprojekti aruanne selgitab ka, miks saab uus teelõik olema just neljarealine: Tallinna-Tartu maantee liiklus on viimase aastakümnega kahekordistunud. Viimastel aastatel on keskmine ööpäevane liiklussagedus Kose-Mäo lõigul 7500 kuni 8652 autot ööpäevas. Prognoosi järgi kasvab aastal 2035 maanteel liiklus minimaalselt 17 000 sõidukini ööpäevas, mistõttu otsustati ehitada neljarealine maantee.
Kavandatud on ka elektrooniliste liiklusmärkide kasutamine, millega saab muuta kiirusepiirangut, edastada infot teeolude, hooldustööde, ulukite ja muu vajaliku kohta. Kogu tee on tarastatud ulukitaraga, suurulukitele on tagatud viis ülepääsuvõimalust: kolm ökodukti ehk rohesilda ja kaks samatasandilist ületuskohta. Viimaste juurde paigaldatakse liikumisanduritega varustatud foorid ja sel teelõigul vähendatakse kiiruspiirangut niipea, kui mõni uluk teele läheb.
Uue tee alale kavandati kaks suurt ja kolm väikest valgustatud ja infotahvliga varustatud puhkekohta. Igasse puhkekohta on planeeritud parklaosast eraldi asetsev puhkeala piknikulaudade, laste mänguväljaku, täiskasvanute tervisespordivahendite, tualettide ja prügikastidega.
Kose-Mäo uus teelõik on kavandatud olemasolevast asustusest eemale, nii et olemasolev maantee jääb kohaliku liikluse tarbeks. Nii on kohalik liiklus ka ohutult läbivast liiklusest eraldatud. Senine tee tehakse kitsamaks ja seal kehtestatakse kiirusepiirang 70 km/h, et sõidukiirused ja õnnetuste sagedus liiklussageduse suhtes ei kasvaks.
Uuel teel ehitatakse asustatud kohtadesse jalakäijatele sillad ja tunnelid. Kõigile ristuvatele kohalikele teedele on projektis kavandatud sillad, et võimalikult vähe mõjutada elanikke harjumuspäraseid liikumisteid ja võimaldada elanikel ohutult üle tee liikuda.
Teeäärsete asumite juurde on kavandatud kokku ligi neli kilomeetrit müratõkkerajatisi, mis peamiselt projekteeriti pinnasevallidena. Kui valli kõrgusest ei piisa, on selle harjale kavandatud ka müratõkkesein.
Kuna tee kulgeb valdavalt asustusest eemal, läbitakse alasid, kus elamis- ka maaharimistingimused on kehvemad. Soode ja rabade läbimine tähendab ehitustehniliselt probleeme nii suurenevate mullamahtude kui ka ebakindlate aluste tõttu.
Projekteeritavast trassist 40 protsenti ületab 1–4 meetri sügavusi turbaväljasid, mistõttu tuleb leida kõige optimaalsem ja keskkonnasäästlikum lahendus sinna tee ehitamiseks. Maanteeamet valmistus Kose-Mäo lõigule neljarealist maanteed ehitama juba möödunud aastal, mille tulemusel kerkis Järvamaale Võõbu külla Kose-Mäo tee katselõik, mille eesmärk on testida kuut erinevat lahendust.
Maanteeameti ehitusosakonna juhtivspetsialist Tõnis Tagger ütles Delfile, et Võõbu katselõigu pikkus on umbes 200 meetrit. Optimaalseima turbaületustehnika väljaselgitamiseks ehitati kuus 30-meetrist katselõiku, mille seas on nii vee märgalalt välja surumise, ujuvate parvede, geokärje kui ka klassikaline massivahetusmeetodi lahendus. „Tallinna tehnikaülikooli teadlased teevad hetkel katselõigu vajumite monitooringut, lõpparuanne valmib 2016 oktoober,” lisas Tagger.
Katsetegevuse eelarveks on planeeritud üle 900 000 euro.
