Millal tulevad Eestisse esimesed nn kvoodipagulased? Mida arvata Kreeka esitatud pagulaste toimikutest? Selgitab asekantsler Raivo Küüt

Pagulaspoliitika koordinatsioonikogu juht, siseministeeriumi asekantsler Raivo Küüt ütles Delfile, et Kreeka poolt Eestile esitatud Euroopa rändekava alusel ümberpaigutatavate 13 pagulase toimikud on lootustandvamad, kui eelnevalt Itaalia poolt esitatud eritrealaste toimikud. Küüdi sõnul võib hea koostöö jätkumise tulemusena jõuda esimene nn kvoodipagulane siia juba lähiajal.

Küüdi sõnul on praegu kõige positiivsemaks arenguks tõik, et Kreekaga on saadud pagulasi puudutavad toimingud sujuvalt jooksma.

"Meie jaoks on oluline olnud just julgeoleku aspekt, et me saame selle selge menetluse läbi viia juba Kreeka poole peal ja Kreeka on meile seda võimaldanud, et seetõttu on need pakutud toimikud (13 inimese omad - toim.) olemas, intervjuud läbi viidamas ja see protsess on sellise rutiinse kulgemise käima saanud," rääkis Küüt Delfile.

Asekantsler nentis, et näiteks Itaaliale pidigi Eesti kaheksa eritrealase kohta eitava vastuse andma just seetõttu, et meile esitatud andmed ei olnud piisavad ja Itaalia ei võimaldanud neid inimesi täiendavalt küsitleda.

"Seepärast ütlesimegi Itaaliale (eritrealaste suhtes - toim.) "ei" ja oleme nüüd erinevatel ametkondlikel ja diplomaatilistel kanalitel püüdmas seda olukorda lahendada, et me saaksime Itaaliaga minna edasi samamoodi nagu Kreekaga," rääkis Küüt.

Kuigi asekantsleri sõnul ei oska ta Kreeka esitatud toimikuid Itaalia omadega isiklikult võrrelda, siis tõdes ta, et menetlejate sõnul olevat Kreeka esitatud toimikutes rohkem andmeid.

"Aga olulisem on siin see, et saame ikka peale toimikute viia inimestega läbi ka vestlusi, sest see ongi siin menetluses kõige olulisem," rääkis Küüt.

Seda, miks teised riigid on suutnud võtta juba pagulasi vastu, aga Eesti pole, tuleb Küüdi sõnul aga vaadata laiemalt. Ta juhtis tähelepanu asjaolule, et kuigi rahvusvahelise kaitse vajadus peab olema inimestel juba enne paigutamist välja selgitatud, siis mitmed riigid võtavad pagulasi vastu selliselt, nagu nad oleksid lihtsalt piirile ilmunud inimesed.

"Näiteks kui nad tuleksid praegu meile Eesti-Vene piiri peale ja taotleksid varjupaika, et need riigid käsitlevad neid samamoodi - paigutavad vastavasse keskusesse, hakkavad läbi viima menetlust alles jne. See tekitabki segadust, et miks üks riik teeb nii- ja teine teistpidi. Meie tahame selle kaitsevajaduse välja selgitada eelnevalt ja et meile jääks vaid ohutase välja selgitada ning selleks vajame lisamaterjali ja sealt tekibki see erinev tõlgendus," selgitas Küüt.

Küüt: esimene rändekava alusel paigutatav pagulane võib jõuda Eestisse lähiajal

Seda aga, kuna esimene rändekava alusel ümbrepaigutatav pagulane Eestisse saabub, ei osanud Küüt täpselt öelda, kuid asekantsler nentis, et see võib tema arvates juhtuda lähiajal.

"Meie ütleksime, et meie poolt valmisolek on olemas. Meie partnerid siin sotsiaalministeeriumi jne. näol on valmisolekut ammu kinnitanud ja see valmisolek ju kasvab, kui arvestada, et me peame kahe aasta jooksul 550 inimest võtma. Ka menetlusliku poole pealt oleme valmis mõnede inimeste suhtes, aga küsimus on see, kas inimene ka ise alla kirjutab. Need, kellega on hetkel räägitud, justkui oleks nõus, aga kui läheb lõplikuks kokkuleppeks, siis esiteks, kas nad on üldse veel siis alles ja kas nad siis kirjutavad nö alla, et see on küsimus," rääkis Küüt.

Küüt käis koos teiste ametnikega hiljuti ka Rootsis ning muuhulgas arutati seal samuti pagulaskriisi. Seda, mida Eestil võiks Rootsi kogemusest õppida, on Küüdi sõnutsi nii mõndagi. Näiteks võiks Eesti asekantsleri sõnul õppida Rootsilt suurema hulga inimeste vastuvõtmise protsessi ning ka julgeolekuohu hindamist.

Ümberpaigutamise- ja asustamise tegevuste elluviimiseks moodustas siseminister 16. septembril 2015 pagulaspoliitika koordinatsioonikogu, mida juhib siseministeeriumi asekantsler Raivo Küüt ja kuhu kuuluvad sotsiaalministeeriumi, kultuuriministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi, välisministeeriumi, rahandusministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, justiitsministeeriumi, politsei- ja piirivalveameti, KAPO, riigikantselei, ja Vabariigi Presidendi Kantselei esindajad.