Hannes Rumm: arukas on rääkida, millist Euroopa Liitu me tahame, mitte kas ühendusest lahkuda
Eile ETV saates „Vabariigi kodanikud” kaasa rääkinud Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Hannes Rumm ütles saates kõlanud väiteid kommenteerides Delfile, et arukas on rääkida sellest, millist Euroopa Liitu me tahame, mitte sellest, kas ühendusest lahkuda.
„Minu sõnum on see, et Euroopa Liit on suures kriisis, Euroopa Liit peab muutuma ja sellist Euroopa Liitu, kuhu Eesti astus 2004. aastal, enam ei ole ega tule. Inimesed peavad hakkama mõtlema, milline on see uus Euroopa Liit, mida me tahame. Me saame seda muuta, me saame seda kujundada,” kinnitas Rumm.
„Euroopa Liit on nagu viiskümmend halli varjundit – ei ole must ja valge. See on meie jaoks ainuke elukeskkond, kus saame väikese riigina toimida. Arukas on rääkida selle üle, millist Euroopa Liitu me tahame, mitte, kas oleme sees või väljas,” sõnas Rumm.
Suurbritannia korraldab aga just sel teemal jaanilaupäeval referendumi. Ettevõtja Karli Lambot märkis eilses saates, et britid ei oska muudmoodi muutusi nõuda, kui lahkumisega ähvardades. Rumm kommenteeris täna, et britid saavad ise otsustada, mida teevad, kuid nentis, et Euroopa Liit on tugev siis, kui 28 liikmesriiki töötavad koos.
Rumm rõhutas ka, et rahvahääletus pole alati tingimata hea, kuna seda võidakse korraldada populistlikel põhjustel ja see võib tuua Euroopa Liidu ja iga väikese ühiskonna jaoks ka halva tulemuse. Näitena viitas Rumm Hollandile, kus aprilli alguses toimub referendum, kus hääletatakse selle üle, kas toetada Euroopa Liidu ja Ukraina koostöölepet.
„Eestis 99 protsenti inimesi arvab, et Euroopa Liit peab aitama Ukrainat välja sellest mülkast, kus Ukraina praegu riigina on,” võrdles Rumm ja lisas, et Hollandi referendum pole tegelikult ajendatud sugugi Ukrainast, vaid see on ettekääne, et testida inimeste suhtumist Euroopa Liitu. „Hollandis on suhteliselt väike grupp inimesi või väike organisatsioon, kes tahab Ukraina arvelt tuua endale tähelepanu,” lausus Rumm selgitamaks, miks rahvahääletused võivad ka halvad olla.
Euroskeptiku ja majandusteadlase Ivar Raigi suust kõlas eilses saates müstiline kommentaar, et Eesti ei saa Euroopas sugugi sõna sekka, sest „laua ümber on kenad blondid, kes midagi ei ütle”. Rumm kinnitas, et väide, nagu oleks Eesti saadikud Euroopas vaiksed ja kõigega päri, on müüt, mis ei vasta tõele.
„Esiteks on Eesti kui väikeriik Euroopas üleesindatud: meil on 28 liikmesriiki ja 28 volinikku, kellest üks on eestlane, kes esindab 1,3 miljonit elanikku, ja on sakslane, kes esindab 81 miljonit elanikku. Kui räägime sellest, et töögruppides on eestlased alaesindatud, siis see on loll ja totter müüt, mida taastoodetakse. Minu isiklik kogemus (Rumm on Euroopa Komisjonis töötanud viis aastat – toim.) on see, et eestlased on asjalikud, tublid ja sõnakad,” kinnitas ta. „See iseenda alavääristamine trambib alla Eesti usaldusväärsust, võimekust.”
EKRE fraktsiooni esimehe Martin Helme suust kõlas eile väide, et viie aasta pärast Euroopa Liitu enam ei ole. Rumm märkis, et sarnaseid spekulatsioone on ka varem kõlanud ja need pole paika pidanud. „Ainult aeg näitab, kas see on tõsi või ei,” nentis ta.
Samuti arvas Helme, et ühel hetkel tuleks Eesti rahva käest küsida, kas tahetakse Euroopa Liidus jätkuvalt olla või mitte.
Rumm märkis, et eelmise aasta lõpus tegi riigikantselei küsitluse, mille järgi 78 protsenti eestlastest ütles, et tahab jätkata Euroopa Liidus. „Samal ajal olles väga kriitilised Euroopa Liidu migratsioonipoliitika suhtes, mis minu meelest näitab, et eestlased saavad väga hästi aru, et ega meil väga palju valikut ei ole. Peame olema seal, kus oleme, ja meie vajadus on muuta Euroopa Liitu selliseks, et ta meile paremini sobiks.”
Rumm sõnas saates, et Euroopa Liit on võimeline muutuma ja tavaliselt aitab kriis seda teha, kuid praegu on 3–4 kriisi korraga, mida on vähemalt üks kriis liiga palju. Samuti ütles Rumm, et EL on nagu suur masin, mis võbiseb pingete käes, mida on vaja maandada. Kuidas seda aga teha?
„Järgmine proov on järgmisel nädalal, kui tuleb kokku Euroopa Liidu Ülemkogu. Tulevad kokku liikmesriikide peaministrid arutama rändekriisi ja see on loodetavasti esimene samm, mis aitaks neid kriise leevendada,” lausus Rumm ja kinnitas, et Euroopa Liit on tõsises kriisis.
„Kui seda [kriisi] ei õnnestu leevendada, siis need, kes praegu parastavad, arvavad paari aasta pärast, et oleks pidanud parastamise asemel asja parandama,” lisas Rumm.
