See selgub Toomi tellitud Saar Polli uuringust rahvussuhetest Eestis. Küsitleti 619 Eesti elanikku, kellest kolmandik olid venekeelsed.

Toomi uuris ka üldiste probleemide kohta Eestis. Selgus, et suurimaid probleeme oli inimestel viimase kahe aasta jooksul olnud tervishoiu, sealhulgas hambaravi kättesaadavusega. Samuti olid inimesed üsna kriitilised nii riigi kui kohaliku omavalitsuse ametnike suhtes.

Kõige rohkem vastajaid ehk üheksa protsenti olid kokku puutunud diskrimineerimisega vanuse tõttu. Diskrimineerimist emakeele tõttu kurtis kaheksa protsenti vastanuid. Diskrimineerimist nii vanuse kui emakeele järgi tajusid venekeelsed inimesed eestlastest oluliselt enam.

Mitte-eestlased leidsid samuti, et eestlastel on võrreldes teistega paljudes eluvaldkondades kergem hakkama saada ka siis, kui kõik tingimused, sealhulgas riigikeele oskus ja kodakondsus on samad.

Enamik eestlasi ja venelasi puutub tööl, koolis ja naabruskonnas kokku teise rahvuse esindajatega. Enamik inimesi eelistab töötada mitmerahvuselises kollektiivis või oli neil ükskõik, kes kolleegid on. Vaid väike hulk inimesi eelistas töötada vaid oma rahvusest inimeste kollektiivis.

Samuti on selges enamuses need, kes eelistavad elada majas, kus on ka teise rahvuse esindajaid või keda majaelanike rahvus ei huvita. Vaid omakeelsete naabritega majas eelistas elada 18 protsenti eestlasi ja kaks protsenti venelasi.

Samuti olid eestlased ja venelased väga tolerantsed segaabielude suhtes. Natuke kriitilisemad on nii eestlased kui venelased selle suhtes, kui keegi pereliikmetest või lähisugulastest kasvataks oma lapse üles teise rahvuse esindajana.

Pagulastesse on suhtumine aga palju kriitilisem. 82 protsenti mitte-eestlastest ja 71 protsenti eestlastest oleks vastu pagulaste elamisele nende naabruskonnas.

Kõige skeptilisemad on inimesed mustlaste vastu, kelle naabruses elamise vastu oleks 84 protsenti inimestest. Araablaste vastu on 77, mustanahaliste vastu 68 ja asiaatidest naabrite vastu 63 protsenti vastanuid. Olulisi erinevusi eestlaste ja venelaste vahel selles küsimuses pole.

66 protsenti mitte-eestlastest teadis, et Eesti peaminister on Taavi Rõivas. Eestlastest teadis 61 protsenti, et Venemaa peaminister on Dmitri Medvedev.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena