Rõivas andis riigikogule aru EL-Türgi migratsioonikokkuleppe kohta
„Kokkuleppe peamised osad puudutavad seda, et Türgi kohustub võtma tagasi kõik illegaalselt Kreekasse sisenevad sõjapõgenikud ja kohustub pakkuma neile elamistingimusi Türgis. Euroopa Liit omalt poolt kohustub täiendavalt kokkulepitud rahasummadele ka 2018. aastal rahaliselt toetama põgenike toimetulekut Türgis,“ ütles Rõivas. „Usun, et see on Euroopa Liidule igati jõukohane ja Euroopa Liidu seisukohast igati aktsepteeritav kokkulepe.“
Riigikogu liige Martin Helme küsis, kas valitsus toetab Türgi nõudmist kehtestada juba sel suvel viisavabadus Euroopa Liiduga ja kuidas peaminister hindab Türgi ja ELi arvude erinevust põgenike tagasivõtmise kokkuleppe osas.
Peaministri sõnul on valitsus juba pikka aega toetanud viisavabadust Türgi, Gruusia ja Ukrainaga. „Kui kriteeriumid on täidetud, ei tohiks olla ei Türgi, Ukraina ega Gruusia puhul mingeid emotsionaalseid tõrkeid või subjektiivseid põhjuseid, miks nendele riikidele viisavabadust mitte anda. See, mida Türgi taotleb Euroopa Ülemkogult, ei ole mitte tingimustest loobumine, vaid protseduuride kiirendamine,“ ütles Rõivas. „Kui jäädakse selle juurde, et tingimused jätkuvalt kehtivad, siis mina isiklikult ei näe midagi halba protseduuride kiirendamises, pigem vastupidi. Eeldus on loomulikult, et Türgi teeb ka omalt poolt kõik vajaliku korrektselt ära,“ lisas Rõivas.
Peaminister Taavi Rõivase hinnangul ei ole praegu võimalik täpselt öelda tagasisaadetavate inimeste arvu, sest see on üheses sõltuvuses üle mere tulevate inimeste arvust. „Kui me teame, et nendele inimestele soovitakse kehtestada eluaegset Euroopa Liitu sisenemise keeldu, kui nad tulevad illegaalselt, siis ma usun, et see on väga tugev heidutus, et inimesed ei valiks seda eluohtlikku ja väga suure tõenäosusega tagasisaatmisega ja eluaegse keeluga lõppevat retke ja teeksid ise kõik selleks, et leida endale elamisväärsed tingimused Türgis või leida võimalus legaalseks migratsiooniks,“ ütles Rõivas.
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon toetas Eesti seisukohti EL-Türgi rändekriisi leevendamise kokkuleppe kohta 14. märtsil.
Peaminister vastas veel Kadri Simsoni küsimusele Euroopa Keskpanga otsuste mõju kohta eraklientidele, Mart Helme küsimusele omaalgatuslike jõukude kohta ja Raivo Põldaru küsimusele haldusreformi kohta.
Kultuuriminister Indrek Saar vastas Krista Aru esitatud küsimusele okupatsioonimuuseumi kohta, Monika Haukanõmme küsimusele puuetega inimeste spordi kohta ja Dmitri Dmitrievi küsimusele Narva kindluse rekonstrueerimisest.
Keskkonnaminister Marko Pomerants vastas Arno Silla esitatud küsimusele siseveekogude veekaitse vööndites rakendatavate majandustegevuse kohta, Rein Ratase küsimusele põhjavee pestitsiidi jääkide kohta ning Jüri Adamsi küsimusele looduskaitsealade kaitse-eeskirjade uuendamise kohta.
