Lastekodu 67-aastane bussijuht ahistas naisi ja vägistas vaimupuudega noori
Saates "Pealtnägija" käsitleti juhtumit, kus endist lastekodu 67-aastast bussijuhti Heinot süüdistasid kaastöötajad enda ahistamises ja lõpuks mõistis kohus mehe süüdi kahe arengupeetusega nooruki seksuaalses kuritarvitamises. Mees ise ja tema lähikondlased peavad süüdistusi aga ettekäändeks mehest töökohalt vabanemiseks.
Lugu sai alguses 2013. sügisel, kui asenduskodus vahetus juhataja, vahendas saade "Pealtnägija". Riigiteenistujate ametiühing viis kohe samal sügisel lastekodu töötajate seas läbi küsitluse, mis puudutas seda, kas töökohal esineb vägivalda ja millises vormis.
Küsitluse peale tulid aga kohe mitu töötajat küsima, et kas nad peavad sellele ausalt vastama. Sealt hakkaski arenema sündmuste jada, kus mitu töötajat väitsid, et kollektiivi ainus mees Heino ahistab naiskolleege. Neli töötajat olid valmis ka kirjutama ametliku kaebuse.
Kuritarvitas vaimupuudega noorukeid
Üks naine näiteks rääkis: "Heino tundis huvi minu seksuaalelu kohta ja rääkis väga palju seksist. Ütles, et meeldin talle ja kokkuleppeliselt võiksime kõrvalhüppe teha. Ühel hetkel pani ta käe minu kintsule ja küsis, kas nii pole siis hea."
Samuti rääkis teine naine: "Kui olen palunud parandada või korrastada tööga seoses probleeme, oli esimene küsimus: "Mis ma selle eest saan?" Peale minupoolse palve esitamist ja järjepideva pindakäimise tulemusena on peale parandustööde sooritamist noritud kas kalli või välja pressitud õlu."
Kõigi nende süüdistuse peale väitis aga Heino, et asi oli pigem vastupidi ja "noored naised pidasid hoopis teda vastupandamatuks ja püüdsid ise läheneda."
Mingil hetkel läks asi aga tõsisemaks ja hakkas liikuma jutt, et mees ei piirdunud vaid naiskolleegide põlve silitamisega. Kahtlustati, et mees lähenes ka lastele.
Hoolealustega vestlemisel saigi juhatajale selgeks, et midagi on väga mäda ja ta pöördus politseisse.
2014. aasta alguses pidas politsei Heino kinni, kahtlustatuna kahe tüdruku vägistamises. Mõlemad nad olid küll üle 16-aastased, kuid intellektipuude tõttu on nende vanuseks hinnatud vastavalt kuus ja 12 aastat. Süüdistuse kohaselt pani mees sugukõlvatud teod toime lastekodu garaažis ning kuigi detailid on avalikustamiseks liiga võikad, siis lisas saade, et aktid ei toimunud "tavapärases misjonäripoosis".
Kaks nädalat tagasi toimuski kinnine istung ja asi lahendati lühimenetluses. Mees mõisteti neljaks aastaks vangi. Heino ütles vahetult enne istungit "Pealtnägijale", et ei soovi sellel teemal rääkida, sest tegemist vandenõuga ja hoopis tema on juhtumis nõrgem pool.
Pärast rääkisid aga Heino pereliikmed, et kriminaalasja taga on tegelikult intriig asenduskodu kollektiivis ja, et bussijuhist lahti saamiseks lavastati süütu mees valeütlustega seksuaalkurjategijaks.
Kuidas pedofiilist teada saada?
Saates küsiti ka, et kuidas takistada seda, et Heino-sugused pärast karistuse ärakandmist uuesti lasteasutusse tööle ei saaks ning et kuidas saada neist enne palkamist teada?
Ringkonnaprokurör Raul Heido sõnul on Heino loo puhul õppetund see, et lasteasutustes peab olema hea personalivalik.
Justiitsministeeriumi nõunik Tuuli Ploom rääkis aga, et taustakontroll ei tohiks olla kohustuslik ainult töötamisel, vaid see on kohustus ka praktikantide, vabatahtlike ja inimeste puhul.
Ploom kinnitas, et tegelikult saab iga inimene Eestis seda päringut teha, vaja on vaid tasuda neli eurot riigilõivu, kuid "Pealtnägija" kontrollkõnedest selgus, et mitmed kooli- või lasteaiajuhatajad pole elektroonilist karistusregistrit kunagi kasutanud ja mõned kuulevad sellisest nõudest esmakordselt.
Samas selgus "Pealtnägija" katsest, et andmebaasi kasutamine ei olegi nii lihtne. Katse näitas ka, et haridusasutused ei saa siiski e-toimiku kaudu päringuid teha ning seda tuleb teha e-kirja teel, millele vastamine võtab aega päevi.
