Pagulasabi: pagulasseadus on rahvusvahelise õigusega vastuolus
Riigikogu kiitis täna heaks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muudatused, ent MTÜ Eesti Pagulasabi juhatuse esimehe Eero Jansoni sõnul on pagulasseadus vastuolus rahvusvahelise õigusega.
"Pagulasstaatuse andmine ja äravõtmine saab seisneda ainult selles, kas inimene vajab kaitset või mitte." Tema hinnangul ei tohiks otsust teha inimese kohanemiskoolitusel ja keeleõppel osalemise või mitteosalemise aluse, vahendab ERRi uudisteportaal.
Samuti märkis Pagulasabi juht "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et huvitatud parlamendivälised organisatsioonid ei saanud anda seadusmuudatusele oma kommentaare.
"Härra Nutt on tänase päeva jooksul väitnud, et meil oli kaks kuud võimalik reageerida erakondade poolt suletud uste taga pakutud muudatustele, kuid tegelikult saime me võimaluse üks tööpäev enne põhiseaduskomisjoni istungit ehk eelmise nädala reedel ning komisjoni koosolek toimus selle nädala esmaspäeval," selgitas Janson. "Ilmselgelt ei suutnud me laupäeval reageerida, et kõik need vastuolud välja tuua," lisas ta.
Janson märkis ka, et Euroopa Komisjon on alustanud Eesti suhtes rikkumismenetlust, kuna riik ei suutnud kahe aasta jooksul pagulaspoliitikat seaduse tasemel EL-i direktiividega ühtlustada.
Riigikogu kiitis täna lõpphääletusel heaks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muudatused, mis kehtestavad Eestisse saabuvatele varjupaigataotlejatele kindlad kriteeriumid, kohustavad läbima kohanemisprogrammi, õppima eesti keelt ning austama Eesti seadusi ja kultuuri.
Vastu võetud seadusemuudatused vähendavad rahvusvahelise kaitse saajatele mõeldud sotsiaaltoetusi, kaotavad riigi kohustuse hüvitada munitsipaalkorteri remondi- ja sisustamise kulusid ning kahandavad oluliselt kohutust hüvitada eluaseme üürikulu.
Muudatuse kohaselt toetab riik vajadusel pagulast ühekordselt üürilepingu sõlmimisega seotud kulude hüvitamisel kuni kuue toimetulekupiiri määra ulatuses perekonna kohta. Maksimaalne võimalik toetus perekonna kohta on sellisel juhul kuni 780 eurot.
„Seadusemuudatused annavad Eestisse saabujatele väga kindla raamistiku ning loovad tingimused lõimumiseks Eesti ühiskonnaga. Mida selgemad on riigi seisukohad, seda kindlamalt tunnevad end nii Eesti elanikud ja ka siia saabujad," ütles riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Mart Nutt.
