"Tegelikult ju üsna lihtne valik. Kas ärilised huvid on tähtsamad kui rahva tervis?"
Tänases Päevalehes ilmus Henrik Kalmeti intervjuu Saku õlletehase direktor Margus Kasteiniga. Alkoholi mõõduka tarbimise eestkõneleja, näitleja Henrik Kalmet küsis, miks peab alkoholi üldse reklaamima ja milline peaks olema õlletootja vastutus. Sellele loole tuli vastukaja ka lugejatelt.
"Kalmet esitab selged ja arusaadavad küsimused, millele ei suudeta ilma keerutamata ja teemast kõrvale kaldumata vastata. Pärast selle artikli lugemist olen veel rohkem reklaami keelustamise poolt."
"Ma olen viis aastat Saku õlletehase juhist vanem, olen näinud, mida alkohol inimesega teeb. Minevik ei ole absoluutselt mingi õigustus oma tahtejõuetusele. Ma ei ole vastu, kui keegi tarbib, aga ma olen kategooriliselt vastu, kui kedagi tarbima kallutatakse."
"Võitlev karsklane – see kõlab uhkelt. Peaaegu nagu päris töö."
"Ei usu mina alkoholitootjate vastutustundlikku alkoholipoliitika ajamist. Raha kaalub kõik üle ning kuna Eesti riik on laostumise äärel, siis keegi ei hakka alkoholitootjate maksurahapumba külge, isegi kui meie teed on täis purjus surmakutsareid ja noored/emad/isad/vanaemad/vanaisad joovad kui loomad."
"Need pisipitsist tarbijad olid omast arust linnaprouadeks ja -härradeks saanud. Pitsitati kuursaalis ja kokkusaamistel. Koju minnes joodi end vaikselt täis ja läks hästi, kui hiljem peretüli ei tekkinud. Oleme enamuses maalt pärit ja minu vanatädid rääkisid palju, kuidas külaelu käis 100 ja rohkem aastat tagasi. Tehti ise õlut, Lõuna-Eestis rohkem viina, veeti piiritust jne. Mehi lohistati samamoodi küla vahelt koju. Rasket tööd aga oli vaja palju teha ja lihtsalt bomšiks saada oli keerulisem kui praegu. Muidugi olid siis ka noortele vanusepiirid juba kasvatusega kõrgemale seatud kui tänapäeva multikultiga. Ka vene ajal oli alkoholikeeld, ikka joodi. Soomes ka juuakse, nii et maa on must. Seal, kust pagulased meile tulevad, pannakse narkotsi. Kas siis see inimene, kes alkoholi ei tarvita, vaid on enamus elust pilves, on karsklane?"
"Tegelikult on see igavene nulltolerants üks vaenlane ja muidugi ka külm kliima. Lõunamaareisil käies ei teki isugi purju juua, kuna võtad klaasi-paar head odavat veini ja asi sujub, inimesed on lahkemad, stressi vähem. Suurem joomine tekib ikka stressist."
"Tegelikult ju üsna lihtne valik. Kas ärilised huvid on tähtsamad kui rahva tervis?"
"1) Sündisin ja kasvasin üles Nõukogude Liidus. Üliõpilasena sai kõvasti pidutsetud. Alkoholireklaami erilist ei olnud, kuid joodi sama palju kui praegu. Joodikuks ei muutunud ning töö või eraelu ei kannatanud. Sama teiste tuttavatega.
2) Reklaam ise ei sunni kedagi jooma, pigem mõjutab seda trendi praegune stressirohke aeg ja nõrgemad ei leia teistsugust lahendit, et oma pingeid maandada. Hakaku rohkem terveid eluviise reklaamima, kui selline teavitus nii tõhus on!
3) Kui Saku õlletehase juhil on siin olemisest villand, mingu mujale või võtku midagi konkreetset ette. Kalmeti ees hädaldamisega ei muuda midagi."
"Põhjus on ka üleüldises hariduse kängumises. Haridus tekib loetu ja kätega tehtu/kogetu koostoimel, see viimane on aga ära langenud. Vene ajal oli üleüldine puudus ja kõike tuli ise leiutada või töökorras hoida. Kaasajal püütakse kätt mitte kasutada (ei oska; määrib; rikub käe) ja ka ametikoolides/kõrgkoolides käib õpe läbi monitori. Juutuubist saab palju kasulikku, kui õiget klippi vaatama satud. Kuid sealt ja mujalt saab ka täielikku iba.
Joomist ja joodikuid peaks rohkem häbistama ja roolijoodikute nimed avalikustada. Koolides peaks kindlasti olema tunnid, kus räägitakse alkoholismist, selle mõjust ja häbistada joomist. Tänapäeva klassijuhatajate tunnid on lihtsalt nämmutamised. Alati küsin laste käest, mida räägiti klassijuhataja tundides, vastuseks saan: kes puudus, mida teeme jne. Noorte harimise teemasid on ju palju, kui ise ei saa hakkama, võiks külalisi kutsuda. Alkoholi aktsiis ja roolijoodikute trahv võiks veelgi suurem olla."
"Olen 45-aastane. Oleme üles kasvanud Nõukogude Liidus. Sovetlik keskkond suhtus alkoholi tolerantselt. Tahame või mitte, aga neid "väärtusi" kanname ju teatud moel ühiskonnas edasi. Noori ei näinud kusagil baarides ja restoranides, kui keegi koolipeol joomisega vahele jäi, võidi koolist välja visata. Ei näinud ka lällävaid alaealisi tänaval. Kõvasti joobnule kutsusid inimesed kainestusmaja auto järele.
Näiteid võiks tooma jäädagi ..."
