Reede hommikul kohtusid Brüsselis Euroopa Ülemkogu president Donald Tusk ja Türgi peaminister Ahmet Davutoğlu, kes arutasid võimalusi rändekriisile piiri panemises kokku leppida neljapäeva öösel EL-i riigijuhtide poolt seatud tingimusi jälgides.

Pärast seda kohtumist tegid riigijuhid Tuskilt saadud informatsiooni kohaselt veel mõningaid täpsustusi lepingu kavasse. Istungilt tulnud teated väljendasid enne lõplikku Türgi heakskiidu saamist juba optimismi, et kokkulepe saab tehtud ja kiiresti jõustatud.

Jõustumine toimubki vaid paari päeva jooksul. Dokumenti on kirjutatud, et alates pühapäevast Türgist Kreekasse saabuvad inimesed lähevad kõik juba tagasisaatmise kokkuleppe alla.

Mõistagi ei pruugi veel keegi füüsiliselt pühapäeval tagasi saadetud saada, sest nii Kreeka kui ka Türgi peavad tegema väga kiireid samme, mis on tagasisaatmise eelduseks. Näiteks peab EL saavutama kindluse, et Türki tagasisaadetud inimesi koheldakse vastavalt kehtivale rahvusvahelisele õigusele.

Kreeka võimud omalt poolt peavad kiirkorras looma süsteemid saabujate saatuse kiireloomuliseks määramiseks – kes saab jääda, kes suunatakse tagasi Türki. Iga juhtumit tuleb hinnata individuaalselt, et kogu protseduur läheks kokku rahvusvahelise õigusega.

Kuivõrd EL-is puudub veendumus, et Kreeka suudaks tagada isikute tagasisaatmiseks vajalike süsteemide käivitamise juba sel pühapäeval, on Ülemkogu järel oodata väga kiireid samme hiiglasliku üle-Euroopalise abiprogrammi käivitamiseks. Sellega saadetaks Kreeka saartele lähimal ajal sadu, kui mitte tuhandeid eri EL-i riikide ametnikke, kes tagaksid koos Kreekaga täna sõlmitud leppe kiire ning tegeliku jõustamise ning looksid selleks vajalikud keerukad protseduurid.

Mis puutub vastutasuks Türgis asuvatest Süüria sõjapõgenike laagritest otse süürlaste EL-i ümberasustamisesse, siis selles osas ei anna EL Türgile piiramata lubadusi. Maksimaalselt võtaks EL Kreeka saartelt tagasi saadetud süürlaste vastu otse Türgist 72 000 põgenikku ja kui see täis saab, siis see programm sellisel kujul ka lõppeb.

Ülejäänud Türgi soovid, mis puudutavad viisavabadust ja EL-iga liitumiskõnelustega edasiminekut, saavad ka vastuse. Formaalselt lubatakse viisavabaduse otsust juunis, kuid vaid kõigi tingimuste täitmise korral. Liitumisläbirääkimistel avataks üks uus peatükk, mis puudutab eelarveküsimusi ja on üks väheseid, kui mitte ainuke, millele Küpros pole vetot pannud.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena