PUUST ja PUNASEKS: Eestisse tuleb esialgu seitse pagulast. Mida riik neile võimaldab?
Eesti kinnitas Kreekale, et võtab lähiajal Kreekast vastu esimesed sõjapõgenikud Euroopa rändekava raames. Nende seas on üks viieliikmeline Iraagi perekond, üks mees Süüriast ja üks mees Jeemenist. Rahvusvahelise kaitse saajatel on õigus taotleda toimetulekutoetust samadel alustel nagu teistel Eestis alaliselt või tähtajaliselt elavatel isikutel, ütles sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonijuht Karin Volmer Delfile.
2016. aastast on toimetulekupiir üksi elavale isikule ning perekonna esimesele ja alaealistele liikmetele 130 eurot ning perekonna järgmistele täiskasvanud liikmetele 104 eurot kuus.
Siingi kehtib aga samasugune sotsiaalhoolekande seadusest tulenev põhimõte, mis eestlaste puhul - kui ei täideta aktiivsusnõuet, st, kui inimene ei tegele aktiivselt tööotsingutega, ei võta vastu sobivat tööd, ei täida töötukassa individuaalset tegevuskava jms, siis võib toimetulekutoetuse määramata jätta.
Toimetulekutoetuse (selgituseks: toimetulekutoetus = toimetulekupiir + eluruumi alalised kulud - sissetulekud) raames kaetakse ka eluruumi kulud, mille puhul lähtutakse tegelikest kuludest ja konkreetses kohalikus omavalitsuses kehtestatud eluruumi kulude katmise piirmääradest.
Nii Eesti alalistele elanikele kui tähtajalise elamisõiguse alusel elavatele inimestele makstakse ühtsetel alustel peretoetusi. Rahvusvahelise kaitse saajal on õigus taotleda peretoetusi pärast otsuse saamist rahvusvahelise kaitse andmise kohta.
Lastega peredel on õigus saada kõiki Eestis makstavaid peretoetusi – lapsetoetust, lapsehooldustasu ja muid toetusi, millele laps või pere kvalifitseerub. Kui perekond on toimetulekutoetuse saaja, arvatakse peretoetused pere sissetulekuks ning toimetulekutoetus sellevõrra väheneb.
Näiteks, Iraagi perekonna võimalik toetuste kogusumma on 759€ kuus (toimetulekupiir, lapsetoetus, vajaduspõhine peretoetus). Saabuvatel üksikutel inimestel tuleb hakkama saada toimetulekutoetusega, kui neil endal muid sissetulekuid ei ole.
Loetletud toetuste maksmist rahastatakse riigieelarve kaudu.
Vastuvõetavatele inimestele on tagatud eesti keele õpe, mille kulud kaetakse varjupaiga-, rände- ja integratsioonifondist.
