Bosnia serblaste juht Karadžić mõisteti 40 aastaks vangi

Endise Jugoslaavia territooriumil sooritatud sõjakuritegude tribunal Haagis mõistis Bosnia serblaste kunagise juhi Radovan Karadžići süüdi genotsiidis ja üheksas teises kuriteos ning karistas teda 40-aastase vangistusega.

Kohus otsustas, et Karadžić on süüdi 1995. aasta Srebrenica genotsiidis ja üheksas teises sõjakuriteos, vahendab Reuters.

Srebrenicas tapeti 1995. aasta juulis 8000 Bosnia moslemist meest ja poissi. 44 kuud kestnud Sarajevo piiramise ajal suri rohkem kui 11 000 tsiviilelanikku.

Kohtunik O-Gon Kwon ütles, et Karadžić vastutab Sarajevo piiramise eest, sest kolmeaastane piiramine poleks saanud ilma tema toeta võimalikuks.

Samuti süüdistatakse teda etnilises puhastuses ehk sadade tuhandete bosnialaste ja Bosnia horvaatide kodudest lahkuma sundimises.

Aastatel 1992-1996 Serblaste Vabariigi (Republika Srpska) presidendiks olnud Karadžić on süüdistusi eitanud. Tema sõnul tegutsesid piirkonna serblased vaid enesekaitseks ning mingist etnilisest puhastusest või Srebrenica veresaunast polnud ta teadlik, kirjutab ERR Uudised.

Prokurörid nõudsid 70-aastasele Karadzicile eluaegset vanglakaristust. Kohtuprotsess algas juba 2009. aastal, kuid tõendite, tunnistajate ja dokumentide suure hulga tõttu on see pikka aega veninud.

Karadzic tabati 2008. aastal Serbias pärast seda, kui tal oli õnnestunud end peita 13 aastat. Muuhulgas oli psühhiaatri haridusega mees oma välimust täielikult muutnud ning tegutses avalikult alternatiivmeditsiini eksperdina.