Lugejad: ühistu koosolekud päästab tõlk või saab sellest lõputu venekeelne karjumine
Päevalehe loo järelkajana palusime lugejatel jagada meiega oma korterelamu koosolekutel toimuvatest võimuvõitlustest ja probleemidest. Selgus, et toimivaks ühistuks piisab kokkulepetest ja tõlgist, teise variandina lüüakse probleemidele lihtsalt käega.
"Suurim probleem on häälekad "asjatundjad", kes teavad täpselt, kuidas üht või teist asja peab tegema. Ei ekspertide ega spetsialistide arvamus ei ole nende jaoks argument. Sellepärast, et "kuskil keegi ütles" ja tema teab kindlasti täpselt, kuidas asjad käivad. Tagajärjeks on koosolek, millest saab mölalaat ja seal ei otsustata midagi. Teiseks muidugi vaesus. Selge, et keegi ei taha juurde maksta. Kolmandaks eelarvamused. Esimees, ehitaja ja pank on Kredexi juures kokku leppinud (sõna-sõnalt) ja tahavad nüüd vaeste pensionäride viimast senti oma taskusse toppida. Neljandaks laiskus. Laiskus lugeda ja kuulata, mida neile räägitakse renoveerimise vajalikkusest. Koosolekul selgub, et kogu selgitustöö on läinud tühja, sest keegi lihtsalt pole viitsinud lehekülge teksti läbi lugeda. Nõukaaeg kestab edasi, "keegi" peab mõtlema ja tegema. Et oleks hea, aga ilma rahata."
"Suuremate korterite elanikud soovivad, et kõik maksaksid võrdselt ühised kulud. Väiksemad korterid aga soovivad maksta proportsionaalselt elamispinnaga. Kuna ühistu juhataja on suurema korteri omanik ja venelane, siis pannakse asi jõuga paika - kõik võrdselt!"
"Meie korteriühistul on kogutud 12000€. Majas on vaja vahetada torustik, renoveerida fassaad ja ventilatsioon jne, kuid paar inimest ühistu juhatusest otsustasid selle raha panna asfaldi alla - tekitada lisaks paarikümnele parkimiskohale (majas on 15 korterit) juurde parkimisvõimalusi veel kümnetele autodele, et siia mahutada tööautod (kastiautod), külaliste autod ja veel ajutiselt seisvad autod. Projekt oli juba töövõtjaga kokku lepitud ja ettevõtmine saab teoks. Lisaks on tekkinud 300-eurone vahe maja üldveemõõtja ja korterite esitatud näitude vahel, mille me kõik kinni maksame. Väidetavalt pole ühistu juhatusel voli korterite veemõõtjaid ja näitusid kontrollida. Lahendust probleemile polegi. Varem oli ühistu juhatuses ka revidendi ametikoht, tema vähemalt kontrollis rahade liikumist. Miks seda praegu vajalikuks ei peeta?"
"Koosoleku ülesanne on ühistu tegevust edasi viia, mitte bürokraatia kammitsatesse takerduda. Meie ühistu koosolekud (Õismäel) on eestikeelsed (enamus on eestikeelne), samas kui keegi palub midagi vene keeles üle täpsustada, ei tekita ka see mingeid probleeme. Mis muudesse teemadesse puutub - paljusid suuremaid töid saab ka ilma laenuta teha, lihtsalt mõne aasta jagu hiljem, vahepeal hoolega raha kogudes. (Katus ja vuugid peavad küll kohe tehtud saama, aga need ei ole nii mahuka eelarvega). Arusaadavalt peab selleks keskmine või suurem ühistu olema (meil 71 korterit) ja koosoleku enamus ei tohi puruvaestest pensionäridest koosneda."
"Eestlased on oma nõudmistes tagasihoidlikud. Lasevad KÜ juhatusse valida umbkeelseid, ise vaikselt vaid virisevad ja kusagil ei osale. Koosolekud hakkavad toimuma algul vene keeles, aastate möödudes araabia keeles. Eestlased on lõpuks neist majadest juba kaugemale kolinud ning võõrkeelsed getod ongi olemas."
"Meil on alati tõlk kohal ja kõik tõlgitakse ilusti ära, ei mingit probleemi. (Elanikest 90% on venekeelsed). Renoveerimistööd on tehtud, pikaajalised laenud on võetud, tagasimaksete jaoks pole vaja olnud isegi rohkem igakuiselt maksma hakata. Kui rahvale (tavaliselt vanemad inimesed on kõige vastu) kõik kolm korda ilusti ära seletada, saab jõuda mõistlike kokkulepeteni. Nii et kannatlikku meelt, siis jõuab ka tulemusteni."
"Loobusin juba ammu koosolekutel käimisest. Ei jõua seda vene mooride kisa ära kuulata. Aru nad millestki ei saa, hindadest pole aimugi, aga hääl on kõva. Esimeheks on meil tubli vene mees, valdab vabalt eesti keelt ja koosolekuid peab mõlemas keeles - räägib ühes keeles lõigu ja siis teises, et kõik ikka aru saaksid. Dokumendid on kah alati kahes keeles. Aga moorid ainult kriiskavad. Nende mõtteviis on selline, et kes kõvemini karjub, sel on ka õigus. Tuttav kurtis sama. Nende majas elavad peamiselt eestlased, aga hiljuti kolis majja kaks vene perekonda. Ja kah karjuvad koosolekul. Enne sai kõik rahulikult läbi arutatud, aga nende kahe perekonna tõttu enam ei saa, sest kisa käib taevani välja ja suur hulk aega läheb raisku nende rahustamiseks."
