Miks kasvas EKRE toetus Ühiskonnauuringute Instituudi uuringus 6 protsenti ja kuhu jäid varasema EKRE-le soodsa reitingu tellija ja tulemused?
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut teatas neljapäeval küsitlustulemusest, mille kohaselt on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) toetus oluliselt kõrgem eelmisel laupäeval sama uuringufirma, Turu-Uuringute AS-i teostatud arvamusuuringu näidatust (19 protsenti laupäevase 13 asemel).
Samas küsitluses eelnesid erakonnaküsimusele küsimused migratsioonikriisi kohta. Nendega saadud tulemust — 2/3 Eesti kodanikest peab migratsioonikriisi Venemaa agressioonist suuremaks ohuks — tutvustas MTÜ eraldi päev varem.
Oma vähem kui paarikuise olemasolu jooksul mitme ühiskonnas erimeelsusi põhjustanud teema kohta uuringutulemusi esitlenud ühing äratab tähelepanu. EKRE-t soosinud infoga lagedale tulnud, pidid MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi loojad Peeter Espak ja Art Johanson neljapäeval juba vastama küsimusele võimaliku poliitilise agenda kohta. Viimase olemasolu nad eitasid.
MTÜ juhatuse liige Art Johanson kinnitas Delfile, et ehkki tuttavaid on neil igas erakonnas, siis ametlikult nad kuidagi EKRE-ga seotud ei ole. “Me lihtsalt tahame neid teemasid uurida, sest meie arvates on see oluline,” selgitas Johanson.
"Me ju teame, et rahvas on vastu valitsuse teatud otsustele. Ja praegusel juhul EKRE on seda trummi tagunud kõige rohkem, see ei tähenda, et me seotud oleme," ütles Johanson. "Tõenäoliselt nad ongi võtnud konjunktuuri ette, et kui nad räägivad seda, mida valijaskond soovib... Kas või pagulaskriisist rääkides, kui koalitsiooniparteid ei saa ju vastu rääkida valitsuse otsustele, muidugi on opositsioonil võimalik särada."
Emotsionaalsed teemad võivad mõjutada erakonnaeelistuse vastust
Uuringufirma TNS Emori uuringuekspert Aivar Voog ütles üldise kommentaarina, et emotsionaalselt laetud eelnevad küsimused - näiteks pagulastega seotud - võivad mõjutada ka erakondi puudutavaid vastuseid.
“Niivõrd oluline probleem nagu pagulasküsimus kütab emotsioone üles. Kui pagulaste küsimused oleksid küsitluses enne erakondade toetuse küsimust, siis see võiks mõjutada erakondade küsimuse vastuseid. Selline emotsionaalne küsimus, see kindlasti muudab ka inimeste valikuid erakondade osas emotsionaalsemaks,” ütles Voog vastusena küsimusele, kas küsimuste migratsioonikriisi konteksti asetamine omaks tulemustele mõju.
Voog ütles ka, et kui sama küsimus annab lühikese aja jooksul kaks erinevat vastust, on tavaliselt küsimus meetodis, ning tõi välja näost näkku ja veebis tehtud küsitluste erinevusi.
“Kuivõrd mõni meetod peegeldab reaalset seisu, selgub tavaliselt valimispäeval. Vahepeal võib oletada. Kuid ainult veebi teel küsitledes on mõne rahvastikurühma arvamuse teada saamine raskendatud. Mitte-eestlased, keda veebis kätte saadakse, on oluliselt erinevad neist, keda näost-näkku kätte saadakse. Samamoodi need vanemaealised, keda veebist kätte saadakse, on oluliselt aktiivsemad neist vanemaealistest, keda intervjueeritakse näost näkku,” tõi ekspert näite.
Konkreetse erakondade toetusuuringu tulemusi Voog kommenteerida ei soovinud ja ütles, et seda saab teha siiski vaid uuringu teostaja.
Teostaja: uuringu usaldusväärsuses ei maksa kahelda
Art Johansoni sõnul oli Turu-Uuringute poolt nende koostööpartneriks uuringujuht Juhan Kivirähk. Kivirähk ütles kaht ajaliselt lähestikku läbi viidud, kuid EKRE osas väga erinevaid tulemusi ilmutanud uuringut kommenteerides, et tulemuste usaldusväärsuses ei maksaks kahelda, kuid pidas võimalikuks, et EKRE toetuse kasvu taga on küsitlusnädala eriline emotsionaalne õhustik.
“Turu-uuringute AS viib oma küsitlusi alati läbi kvaliteetselt, sõltumata sellest, kes on tellija. Nii et tulemuste usaldusväärsuses ei maksaks kahelda,” vastas Kivirähk Delfile ja lisas, et Turu-Uuringute AS vastutab küsitlustöö kvaliteetse läbiviimise eest ega sekku tellijapoolsesse tegevusse küsitlustulemuste analüüsil ja esitlemisel. “Ma usun, et Ühiskonnauuringute Instituudil on selleks piisavalt pädevust.”
Kivirähki sõnul on EKRE veebikeskkonnas läbi viidud küsitlustes saanud alati pisut suurema toetuse kui tavapärastes näost-näkku meetodil läbi viidud omnibus-küsitlustes, sest veebipaneeli liikmed on poliitikast keskmisest enam huvitatud ja aktiivsema eluhoiakuga ning need tunnused on iseloomulikud ka EKRE valijatele. “Kuna aga ülejäänud erakondade toetusprotsent erineb suhteliselt vähe 1.-20. märtsini läbi viidud omnibus-küsitluse tulemustest, võib EKRE toetuse kasvu hinnata üsna tõepäraseks.“
Küsitlus langes aga nädalale, mil Brüsselis pandi toime terrorirünnak. “Võimalik tõesti, et EKRE toetuse kasvu taga on küsitlusnädala eriline emotsionaalne õhustik, kuigi mingitele uuringuandmetele tuginedes ma seda kinnitada ega ümber lükata ei saa.”
Kes rahastab? Mitte Kreml!
Ühiskonnauuringute Instituut on, nagu mainitud, avaldanud paari kuu jooksul mitu uuringutulemust põletavatel teemadel, teostajaks ikka Turu-Uuringute AS. Kes uuringuid rahastab? Johansoni sõnul on toetajateks tuttavad ettevõtjad. Ühing on lubanud need toetajad peatselt ka kodulehel (mida seni veel avalikustatud pole) üles lugeda. “Kremlist me raha ei saa,” naeris Johanson ja lisas, et ühingu liikmete (kellest nimeliselt on teada Johanson ise ja Peeter Espak) põhiliseks elatusallikaks on igapäevatöö, mil pole MTÜ-ga seost.
Kes tellis jaanuaris salapäraselt kadunud erakondade toetuse uuringu?
Huvitav on veel märkida, et ka jaanuaris tellis keegi Turu-Uuringutelt erakondade toetust puudutava küsitluse, mille tulemused ütles välja EKRE esimees Mart Helme ja see väljaütlemine ei jäänud iseäraliku jätkuta.
Lääne Elu kirjutas nimelt veebruari alguses EKRE toetusüritusest Haapsalus. Sealses kõnes rääkis esimees Mart Helme ERR-i tellitud reitingutest, milles erakonnal oli 12-protsendiline toetus. Helme sõnul tellis ta hiljuti aga sõltumatu uuringu, mille viis läbi samuti Turu-uuringute AS, kuid erineva metoodikaga ja selle järgi oli EKRE toetus 16 protsenti.
Edasi juhtus Lääne Elu kirjelduse kohaselt nii: Riigikogu liige Martin Helme (EKRE) teatas hiljem, et Mart Helme ega EKRE ole Turu-uuringute AS-lt uuringut tellinud. Martin Helme märkis, et uuringu tellija ei soovi kahjuks enda ega uuringu avalikustamist.
Ühiskonnauuringute Instituut andis veebruaris teada jaanuaris tehtud uuringust, milles selgus, et neljandik Eesti kodanikest peab pagulasteemat probleemiks number üks. Hoiakud olid esitatud seotuna erakonnaeelistusega. See tähendab, et samas küsitluses pidi selguma ka erakondade toetusprotsent. Seda alles 15. veebruaril äriregistrisse kantud, väärikat nime kandev MTÜ toona eraldi välja ei toonud.
Art Johanson ütles, et nemad Helme poolt mainitud salapärase uuringu taga ei olnud ning et nende uuringu järgi oli EKRE toetus sel ajal 12,5 protsenti ja mitte 16.
See tähendaks, et jaanuaris-veebruaris koostasid Turu-Uuringud mitte üks ega kaks, vaid lausa kolm erakondade reitingut. Kõnealust kolmandat uuringut aga ei avalikustatudki kusagil ning selle tellija on siiani saladus. Võib-olla seetõttu näibki uuringuringkondades valitsevat arvamus, et Ühiskonnauuringute Instituudi värske arvamusuuring ongi sama uuringu jätk, millest Helme rääkis.
