GRAAFIK: Parteid saavad riigieelarvest miljoneid eurosid, kuid erakonnad on toetuse vähendamise suhtes eri meelt
Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) esimehe Ardo Ojasalu hinnangul võiks erakondade rahastamine riigieelarvest väheneda.
"Ma arvan, et kindlasti ühiskonnale oleks parem kui riigieelarvest rahastamine oleks väiksema osakaaluga ja erakonna enda liikmete panus oleks märgatavalt suurema osakaaluga," märkis Ojasalu möödunud nädalal saates "Kahekõne".
Ojasalu väljaöeldu valguses küsisime kõigilt parlamendierakondadelt nende seisukohta parteide riigieelarvest rahastamise kohta. Siin on vastused:
Remo Holmser, (Reformierakonna fraktsiooni aseesimees): Enamikes Euroopa riikides finantseeritakse erakondi läbi riigieelarve ja see pole kuidagi eriomane Eestile. See süsteem tagab rahastamise läbipaistvuse ja toetab poliitikamaastiku mitmekesisust. Erakondadele riigieelarvest eraldatavad summad on püsinud peaaegu 10 aastat samal tasemel. Ma olen kindlasti nõus sellega, et erakonna liikmete panus erakonna toimimisel võiks suureneda, eks siin on kõigile parteidel arenguruumi.
Taavi Pukk (Keskerakonna pressisekretär): Keskerakonna hinnangul aitab praegune erakondade riigieelarvest rahastamise süsteem vältida erakondade sattumist sõltuvusse jõukatest, ja Eesti väiksust arvestades, väikesest ringist ettevõtjatest. Juhul kui riigipoolset rahastamist oluliselt vähendada, tekib eelkõige koalitsioonierakondade puhul senisest suurem seaduste “ostetavaks” muutumise oht.
Erakondade rahastamine riigieelarvest kannab oma olemuselt demokraatia edendamise eesmärki. Kui aga seame erakondadele ülesandeks hakata teenima teatud hulka raha, siis väheneb oluliselt poliitilise töö ja erakondlike maailmavaadete levitamise roll, millega erakonnad peaksid tegelikult tegelema.
Samas ei maksa unustada, et juba praegu panustavad erakondade liikmed rahaliselt, näiteks liikmemaksude ja annetuste kaudu. Keskerakonnas kehtib põhikirjaliselt riigikogu liikmetele ja Euroopa parlamendi liikmetele kõrgendatud liikmemaksu määr. Tavaliikmete liikmemaksu tasumise hoolsus sõltub aga eelkõige kohalikest piirkondadest ja nende aktiivsusest selle kogumisel. Loomulikult teeb Keskerakond (ja tõenäoliselt ka teised erakonnad) tööd selle nimel, et liikmemaksu laekumisi tõsta, kuid erakonna liikmeskonna kasvatamise eesmärk on siiski erakonna ideede ja põhimõtete levitamine ning toetuse kasvatamine rahva hulgas.
Andres Ammas, (Vabaerakond): Vabaerakonna jaoks on olnud erakonna asutamisest peale eesmärk vähendada kordades erakondade rahastamist riigieelarvest ning riigikogu valimislubaduste seas oli soov vähendada toetust riigieelarvest poole peale ehk 5,4 miljonilt 2.7 miljoni euroni. 2003. aastal alguse saanud erakondade ülerahastamine on meie arvates sisuliselt riigivargus, see on väga suurel määral mõjutanud kogu Eesti poliitilist kultuuri ja solvanud valijaid. See rahakogus on ebamõistlikult suur ja sel puudub sihtotstarve. Praegu ahvatleb see parteisid puugina endid riigi raha külge siduma ja sealt lähtudes toiduahelaid ehitama.
Oluline on korrektselt ja järjekindlalt koguda liikmemaksu, Vabaerakonnal on see õnnestunud teistest erakondadest paremini: https://evanadalakiri.wordpress.com/2016/01/18/epp-alatalu-vabaerakondlased-tasuvad-liikmemaksu-koige-usinamalt/
Meie arvates on aatelise poliitika alus erakonna liikmete vabatahtlik ja omakasupüüdmatu panus - üks selle osa on jõukohase liikmemaksu tasumine.
Ammas meenutas ka, et 14. mail 2015 esitas erakond riigikogus ka seaduseelnõu ning sama sisuga muudatusettepanekud esitasti ka 2016. a eelarve arutelul, ent need ei leidnud riigikogu enamuse toetust.
Martin Helme (EKRE): Me oleme alati olnud seisukohal, et maksumaksja ei peaks nii heldelt parteisid toetama. Oleme teinud ka sellesisulise eelnõu, mis ei saanud kahjuks ühegi teise erakonna (k.a Vabaerakonna) toetust ja lükati menetlusest välja. Kui üldse riigieelarveline toetus peaks säilima (suur kui!), siis peaks ta olema kõigile erakondadele võrdne, et nad saaks oma nö baaskulud ära katta. Seadusest tulenevalt on parteidel teatud kohustused, mis tegelikult eeldavad raamatupidaja ja kantselei ülema palgal pidamist, seega ütleme üks-kaks töökohta pluss pisike kontor, ülejäänu peaks olema juba erakondade oma mure, kust tuleb.
Meie seisukoht on, et eelkõige peaks erakonnad elama oma liikmete liikmemaksudest ja liikmete ning toetajate annetustest. Kui erakonnad ei oleks nii priskelt rahastatud maksurahaga, siis oleks neil palju suurem motivatsioon koguda liikmemaksu, mis aitaks kaasa erakonna liikmete kaasatusele ja erakonna sisedemokraatiale.
Tõenäoliselt ei säiliks siiski sel juhul erakondade sissetulekud praegusel tasemel, mis tähendaks, et meil oleks ka säästlikumad ja vähem agressiivsed valimiskampaaniad ning parteide toiduahel oleks samuti väiksem. See omakorda vähendaks nö tagatubade võimu erakondade üle. Ehk siis, raha peakski vähem olema.
Kert Karus (IRLi peasekretär): Kui riigil on soov erakondade rahastamist vähendada, siis IRLi taha see kindlasti seisma ei jää. IRL on kindlasti nõus seda teemat arutama. Kuivõrd Ardo Ojasalu mainis oma intervjuus just valimisperioodi ja kampaaniakulusid, siis leiame, et kõige enam aitavad demokraatlikule valimistele kaasa avatud nimekirjad, kus kandidaadid võistlevad valijate häälte pärast avalikus ruumis, mitte erakondade tagatubades. Mõistlik oleks kaaluda ka valimiskulude ülempiiri seadmist.
Inara Luigas (SDE peasekretär): Sotsiaaldemokraatide arvates võiks alustada sama idee teisest otsast ning vähendada esmalt erakondade rahavajadusi. Erakondade enesereklaamile konkreetse piiri - näiteks 500 000 eurot aastas - seadmisega kaovad hiiglaslike kuludega reklaamikampaaniad ning konkurentsi kese nihkub tagasi sisulisele debatile, ühe või teise erakonna põhimõtete ja välja pakutud lahenduste arutelule.
Mis puudutab alternatiivseid rahaallikaid, siis sotsiaaldemokraatliku erakonna liikmed on ühed aktiivsemad liikmemaksu maksjad. Viimaste aastate kohta saab öelda, et nii meie liikmemaksude kui ka annetuste maht on olnud tõusvas trendis.
Riigieelarvest igal aastal üle viie miljoni
Eesti erakonnad on viimasel kolmel aastal saanud riigieelarvest rohkem kui 5,4 miljonit eurot ehk sama palju kui mitmel varasemal aastal. Parlamendierakondade eraldise suurus on proportsionaalne riigikogu valimistel saadud kohtade arvuga.
Riigikogus 30 kohta saanud Reformierakonnale eraldatakse tänavu näiteks 1 607 726,14 eurot, 27 kohta saanud Keskerakonnale 1 446 953,52 eurot, 15 kohta saanud Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale 803 863,07 eurot. Isamaa ja Res Publica Liit saab sellel aastal 14 parlamendikoha juures riigieelarvest 750 272,2 eurot, Vabaerakond 8 kohaga 428 726,97 eurot ning Konservatiivne Rahvaerakond seitsme koha juures 375 136,1 eurot.
Erakonnad saavad riigiarvelise toetuse igakuise eraldisena, mille suurus on üks kaheteistkümnendik aastasummast ehk summa makstakse välja 12 osana.
Kuni mulluste valimisteni said toetust ka erakonnad, kes valimiskünnist ei ületanud, aga kogusid vähemalt ühe protsendi häältest. Üle ühe protsendi hääli kogunud erakond sai siis veel eelarvest 9587 ning üle nelja protsendi hääli saanud partei 15 978 eurot aastas.
Nii saidki näiteks toona veel riigikogus esindamata parteidest enne mulluseid valimisi 2014. aastal 9587-eurost toetust Eestimaa Rohelised ja Konservatiivne Rahvaerakond, keda toetas 2011. aasta riigikogu valimistel vastavalt 3,8 ja 2,1 protsenti hääletamas käinud inimestest.
