Suri Saksamaa pöördeliste aegade välisminister Hans-Dietrich Genscher
Isiklik assistent Nicola Maier kinnitas reedel, et Genscher suri neljapäeva õhtul oma kodus Bonni lähedal perekonnaliikmete keskel, vahendab Associated Press.
„Ta oli riigimees, kes mõjutas Saksamaa saatust väheste teistega võrreldavalt. Ta oli suur eurooplane ja suur sakslane,“ ütles Saksamaa valitsuse pressiesindaja Georg Streiter Berliinis.
Genscher oli Lääne-Saksamaa ja seejärel ühendatud Saksamaa välisminister 18 aastat liidukantslerite Helmut Schmidti ja Helmut Kohli valitsustes. Ta jäi aktiivseks ja omas häid sidemeid veel kaua pärast pensionile minekut. 80. eluaastate keskpaigas tegi ta näiteks lavatagust tööd Mihhail Hodorkovski vabastamiseks.
Genscher pooldas 1970. ja 1980. aastatel pingelõdvendust Nõukogude blokiga ning oli nende esirinnas, kes uskusid Mihhail Gorbatšovi, kui viimane kuulutas, et Nõuakogude agressioon on jäänud minevikku.
See usaldus ja Lääne-Saksamaa järjekindlus abikäe ulatamisel Moskvale aitasid kiirendada külma sõja lõppu. Lõpuks viis see Saksamaade ühinemiseni.
Genscher oli kesksel kohal, kui 1989. aastal tekkisid raudeesriidesse esimesed praod.
Pärast Berliini müüri langemist 1989. aasta 9. novembril tegutses Genscher Saksamaade ühendamise ühe juhtfiguurina. Saksamaad ühendati 1990. aasta 3. oktoobril.
Pika karjääri jooksul sai Genscherist poliitiline kultustegelane. Tema katkematu reisimine välisriikide pealinnade vahet andis talle hüüdnime „Genschman“ – viide Supermanile – ning tema kaubamärgiks sai pintsaku all kantud kollane kootud vest. Nõukogude Liidu välisminister Eduard Ševardnadze naljatas kunagi, et millal iganes Atlandi kohal kohtub kaks reisilennukit, on Genscher nende mõlema pardal.
Genscher sündis 1927. aasta 21. märtsil Halle lähedal Reideburgis.
Teise maailmasõja viimastel kuudel võeti ta Saksa sõjaväkke ning ameeriklased võtsid ta vangi ja ta saadeti Suurbritanniasse.
Pärast sõda õppis Genscher õigusteadust Leipzigi ülikoolis, kuid talle ei meeldinud kommunistlik Ida-Saksamaa ja ta põgenes 1952. aastal läände.
Genscher ühines väikese Vaba Demokraatliku Parteiga.
Esimest korda sai Genscher valitsuse liikmeks Willy Brandti siseministrina 1969. aastal. Liidukantsler Schmidti valitsuses sai temast 1974. aastal välisminister. Ta oli üks juhtivaid hääli erakonna otsuses lõpetada partnerlus sotsiaaldemokraatidega, mis kukutas 1982. aastal Schmidti ja tõi võimule konservatiivse Kohli.
1992. aasta aprillis teatas Genscher pensionile minekust, öeldes, et tahab teha ruumi poliitikute uuele põlvkonnale. Genscher jäi siiski ka pärast seda vabade demokraatide hulgas ja kogu Saksa poliitikaelus mõjukaks tegelaseks.
