“Vähesed märkasid, kelle vastu suunati novembris Pariisis aset leidnud terrorirünnak. Me võib-olla tunneme ära teatri Bataclan nime ja võib-olla mäletame, et tegemist oli rokkmuusika kontserdiga, aga mõistmata süvitsi, et tegemist ei olnud lihtsalt ühe Ameerika bändiga. Bänd, kes tol päeval mängis, on üks tänapäeva alternatiivsemaid artiste – Eagles of Death Metal. Isegi bändi nimi on postmodernistlikult irooniline,” ütles president Ilves.

“Kokkuvõtvalt, 89 inimest, kes kuulasid seda esoteerilist bändi, tapeti terroristide poolt. Need olid inimesed nagu sina ja mina, inimesed, kes kuulasid teistsugust muusikat kui tavaline raadiojaam edastaks. Mina oleks olnud sellel kontserdil, kui ma oleks olnud sel ajal Pariisis. Ma usun, et paljud Tallinn Music Weeki külastajad ka,” lisas riigipea.

President Ilves rõhutas, et tol päeval ei rünnatud tavapäraseid sümboleid – valitsuse ametnikke või sõjaväelisi ehitisi, vaid rünnaku all oli liberaalne demokraatia muusika auditooriumi kaudu.

Riigipea hinnangul on terrorirünnakute taustal murettekitavaks populistlikud ja demagoogilised reaktsioonid, mis Euroopas vastu kajavad ja mis üha tugevnevad viimase, Brüsseli terrorirünnaku, taustal ning meenutavad üha enam terroristide enda mustvalget mõttemaailma. “Sellised eelarvamustest, tihtipeale rassismist, kantud reaktsioonid on selle sama tolerantsi ja liberaalse õhustiku vastu, mis lubab meil mängida sellist muusikat nagu meile meeldib, kuulata ja uskuda, mida me tahame,” märkis president Ilves, kutsudes üles mitte unustama Euroopa põhiväärtusi nagu avatus, sõnavabadus ja õigusriik.

“See, mis eristab liberaalset demokraatiat autoritaarsest võimust, on võime uute olukordadega kohanduda,” lisas ta.

President Ilves kõneles koos Türgi kurdi päritolu ettevõtja ja Chobani asutaja Hamdi Ulukayaga ka Tallinn Music Weeki foorumi “Creativity For Change” avapaneelis “Suur pilt ja tulevikuvisioon”, kus keskenduti peamiselt rändekriisile, põgenike rollile majanduses ja ettevõtluses.

“Miks on nii, et Euroopa riigid, kes saavutasid oma vabaduse 25 aastat tagasi, on ühtäkki niivõrd vihased põgenike peale,” tõstatas riigipea küsimuse ja tõi näiteks Ameerika Ühendriigid, kus on läbi aegade olnud palju põgenikke, kes on osutunud pühendunud töötajateks ja aidanud sellega hoogustada majanduskasvu.

“Me elame ühes maailmas. Me kas muudame selle paremaks üheskoos ja kõigi jaoks või pole me keegi kaitstud. Me peame ümber mõtestama mõiste põgenik ja eristama terroriste nendest, keda on omal maal terroriseeritud. Kunagi tähistasid põgenikud inimesi, kes panustasid riigi teadusesse ja innovatsiooni. Nüüd tähistavad nad probleeme,” ütles Hamdi Ulukaya.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena