Oleks Žirinovskil rattad all…
Riigipeaks lubas mees saada 2008. aastal, pärast järgmiste Venemaa presidendivalimiste võitmist ja presidendiametisse jäämise ajalise piirangu tühistamist.
Miks too pullimees, kes oma turvamehest tehtud presidendikandidaadi Oleg Malõškiniga käis kampaania käigus paha viina maha valamas ja lubas 40 kõige korrumpeerunumat ametnikku avalikult hukata, nüüd Eesti kallale kipub?
Ikka samal põhjusel, miks ta pakkus Saddam Husseinile tasuta advokaaditeenuseid, teatas riigiduumas, et on välismaise eriteenistuse esindaja, lubas üle Jenissei jõe ujuda ja ähvardas oma abikaasast lahutada, kui naine ei asu Siberis entsefaliidiga võitlema.
Žirinovski ei suuda elada ilma tähelepanu keskpunktis olemata, ja selleks kasutab ta kõiki võimalusi. Kunagi ei peta ta kuulajate-vaatajate-lugejate ootusi — ikka midagi uut ja põrutavat. Kuid iga pisiasja jaoks ei jätku püssirohtu lõpmatult, Tartu ja Narva lubas ta meilt ära võtta juba eelmise aasta oktoobri lõpus Ivangorodis viibides. Ju siis, ootamatult ETV korrespondendiga kohtudes, ei tulnud midagi uut ja hullemat pähe.
Aga siiski… Maailm on täis üllatusi, luuavarrest võib pauk tulla ja Venemaa on ettearvamatu. Äkki juhtub nii, et Vladimir Volfovitšist saab nelja aasta pärast naaberriigi juht ja teoks saab hobuse unenägu.
Tsiteerides Žirinovskit: “Kodanikeühiskonna rajamise katsed hukutavad Venemaa, kodanikeühiskond võib toimida mõnel väikesel soojal maal, kuid mitte siin. Venemaal pole võimalikud ei normaalne mitmeparteisüsteem ega inimõiguste kaitse — meil ei saa midagi kunstlikult peale suruda, loomulik on aga meie jaoks vaid isevalitsus.”
Kas peame siis hakkama kolmandaks maailmasõjaks valmistuma ja NATO väed koonduvad Eesti idapiirile? Või elame rahulikult edasi ja imestame, kuidas lammas endalt hundinaha heidab ning suure jultumuse märgiks USA presidendi gloobuse peale uue Eesti-Vene piiri sodib.