OECD raport: Eesti väikseid koole on vaja kiiremini sulgeda, õpetajad pensionile saata ja vene õpilaste keeleõppe eest peab lisa maksma
Sellega seoses jääb üle ka õpetajaid ning tööd jätkavaid pedagooge peaks välisekspertide hinnangul palju nõudlikumalt valima. Vene emakeelega õpilaste võimalused haridusteel pole aga eesti emakeelega lastega päris võrdsed.
Raportis osutatakse, et õpilaste arv on viimase kümnendiga vähenenud umbes viiendiku võrra. Koolide arv pole aga nii suurt langust teinud.
Eksperdid nõustuvad, et koolivõrgu korrastamine ja konsolideerimine on tähtis. „Koolivõrgu konsolideerimise võtmeküsimus on: mis on õpilaste parimates huvides. On oluline, et fookus ei oleks mitte kokkuhoiul ega ligipääsetavuse eelistamisel kvaliteedi asemel,ˮ on kirjas raportis.
Koolivõrgu korrastamiseks soovitatakse väikeseid koole sulgeda või vähendada klassiastmeid. Sealjuures tuleb jälgida, et tagatud oleks õpilaste transport ja õpilaselamud. Lähestikku asuvatel koolidel soovitatakse jagada eri ressursse – õpetajaid, aga ka näiteks spordiehitisi ja arvutiklasse. Füüsilise ühendamise asemel võivad eri hoonetes koolid olla ühise juhtimise ja eelarve all.
Raportis nenditakse, et Eesti omavalitsuste koostöö koolide pidamisel on harv nähtus, kuid see oleks väga vajalik, et pakkuda kvaliteetset haridust.
Õpetajaid liiga palju
Ühtlasi osutavad väliseksperdid, et võrreldes teiste OECD riikidega on Eestis õpetajaid liiga palju. „Koolivõrgu konsolideerimine toob tõenäoliselt kaasa teatava õpetajate koondamise,ˮ märgivad OECD eksperdid raportis. „See tähendab, et tuleb välja töötada strateegiad praegu koolides töötavate õpetajate ümberpaigutamiseks, rakendamiseks ja pensionile saatmiseks. On oluline, et pensioniikka jõudnud õpetajad ka tegelikult pensionile läheksid. Õpetajaid, kes lähevad tööle teistele elualadele, tuleb selleks varakult ette valmistada.ˮ
Kuivõrd õpetajaid on üle, kuid õpilasi ja seega ka koole jääb vähemaks, on Eestis võimalus õpetajaid nõudlikumalt valida ja seda võimalust peaks ka kasutama. „Kuna lähiaastatel pole tõenäoliselt kuigi palju vabu õpetajakohti saadaval, siis on selge, et õpetajakoolitusse võib kandidaate vastu võtta palju selektiivsemalt, et kindlustada ainult kõrge kvaliteediga lõpetajate kooli jõudmist,ˮ sedastab raport.
Kolmandaks esitab raport must-valgel hinnangu, et peab vene emakeelega õpilaste olukorda Eesti hariduses kehvemaks. „Eesti keele oskuse omandamise probleemid on selgelt barjääriks vene keelt rääkivate õpilaste teekonnal läbi Eesti haridussüsteemi ja tõstavad ka nende hariduskulusid. See räägib vastu Eesti kohustusele tagada võrdseid võimalusi ja õiglast kohtlemist,ˮ hindavad OECD eksperdid.
Riik maksku omavalitsustele lisaraha
Vene õppekeelega koolide õpilased panustavad raha eratundidele ning valivad keelebarjääri tõttu ka sagedamini kutsekoolides õppimise, kus on venekeelseid õppekavasid. Neil teemadel on ka Eesti Päevaleht alles hiljuti kirjutanud. Ühtlasi soovitavad OECD hariduseksperdid üle vaadata riigi toetused.
„Valitsus peaks kaaluma sihtotstarbeliste lisatoetuste maksmist omavalitsustele, et toetada hariduslike erivajadustega laste tavakoolis õppimist, vene emakeelega õpilastele eesti keele lisatundide andmist ning koolitranspordi ja õpilaselamute ülalpidamist.ˮ
OECD hariduseksperdid käisid Eestis 2014. aasta sügisel ning kohtusid Tallinnas, Tartus, Narvas ja Vaivara vallas ning kohtusid kokku 200 Eesti haridussüsteemiga seotud isikuga.
