Riigikogu arutas hariduse rahastamist tähtsa riikliku küsimusena
Riigikogu arutas täna kell 10 hariduse rahastamist oluliselt tähtsa riikliku küsimusena. Arutelu keskendub eelkõige üldharidusele, kus riigi ja omavalitsuste ülesanded hariduse andmisel on kõige rohkem põimunud. Samuti räägitakse alus-, huvi- ja kutseharidusest.
Alus-, huvi-, üld- ja kutsehariduse rahastamisest tegid ettekanded kultuurikomisjoni esimees Laine Randjärv, haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi, Eesti Maaomavalitsuste Liidu ja Eesti Linnade Liidu esindaja, Tartu linnapea Urmas Klaas ning riigikontrolli kohaliku omavalitsuse auditi osakonna peakontrolör Airi Mikli.
Kultuurikomisjoni esimehe Laine Randjärve sõnul annavad nii õiguskantsler kui ka riigikontrolli auditid mõista, et tänane riigieelarveline haridusvaldkonna rahastamise kord ei ole kõigile osapooltele piisavalt selge ning ei taga tõhusat õpetamist ja õpilaste vajaduste toetamist.
"Kultuurikomisjoni liikmete enamus on aruteludel tõdenud, et üldhariduse andmiseks vajalik raha tuleks anda omavalitsuste tulubaasi. Valdavalt komisjon toetab ka riigipoolse gümnaasiumi- ja kutsehariduse tervikliku rahastamise põhimõtet. Selles valguses saaksid omavalitsused rohkem tegeleda alus- ja põhihariduse kättesaadavuse tagamisega ning huvihariduse korraldamisega," ütles Randjärv.
Raskemad haridusliku erivajadusega õpilased peaksid kuuluma Randjärve hinnangul riigi hoole alla, kuid kiiret ja tõhusat abi peab saama iga haridusliku erivajadusega õpilane. "Samuti leiti komisjonis, et tuleb kehtivad seadusandlikud reeglid üle vaadata, sest kohati liiga detailseks ja liigselt kontrollile suunatud normid ei toeta vastastikuse usalduse teket ning takistavad efektiivsemat rahastamist," sõnas Randjärv.
"Õhku jääb hulk küsimusi, mis ootavad vastuseid tulevikus. Kas seadused võimaldavad meil teha mõistlikke valikuid, et koolid ja õpetajad saaksid pühenduda täielikult oma tööle? Kas riigieksamid toetavad meie tahet luua vanemate ja kooli vahele rohkem usaldust? Kuidas tõsta kutsehariduse mainet ja huvi selle vastu ning korraldada õpet käesikäes praktikaga? Kuidas teha see atraktiivseks ja kasulikuks ettevõtjale?" küsis Randjärv.
Randjärv lisas, et kultuurikomisjon soovib riigi ülesandeid haridusvaldkonna rahastamisel selgesõnalisemalt kirjeldada ja hakkab tõstatunud küsimusi lahendama uue haridusseaduse eelnõu menetlemisel.
Ligi: kinnisvaratoetus erakoolidele peaks olema omavalitsuse kaaluda
Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi peab oluliseks probleemiks palju kõneainet tekitanud erakoolide rahastamist. "Haridus- ja teadusministeeriumi ja valitsuse otsus tahab anda selle funktsiooni omavalitsuse kaaluda, st kogu pearaha, haridustoetus jääb endiseks, aga kinnisvaratoetus on omavalitsuse otsus täpselt nii, nagu see on omavalitsuse otsus ka omavalitsuse enda koolide puhul, et ei juhtuks ega jääks nii, et omavalitsused panevad oma koole kinni, aga on sunnitud edasi rahastama täies ulatuses kinnisvaraarendust, mis on eraalgatus," selgitas Ligi ministeeriumi plaane.
Ligi sõnutsi soovitakse valitsuse otsusega muuta ebavõrdset olukorda ja anda see omavalitsustele kaaluda, mis ei tähenda automaatset raha äravõtmist.
OECD ettepanekud on Ligi hinnangul radikaalsemad kui praegu ministeeriumi väljakäidud idee. "Kõige lihtsam pakkumine OECD-l on lõpetada ära tegevustoetus ehk kinnisvaratoetus. Teine ettepanek on, et juhul kui võtavad erakoolid õppemaksu, et siis vähendada selle võrra haridustoetust. Kindlasti ei ole riigi jaoks mõttekas võtta, see tähendab üks-üheselt ju õppemaksude kinnimaksmist erakoolidele."
Haridus- ja teadusministeerium on võtnud hoiaku, et erivajadustega lapsi tuleb võimalikult palju tavalisse kooli panna, et vastastikust harjumist tekitada. "Need lapsed, kes peavad tulevikus elus hakkama saama, peaksid kontakti saama juba ka kooliajal teiste lastega ja vastupidi. Me peame erivajadustega lapsed tooma ellu, mitte isoleerima neid. Seda saab teha nii erakoolides kui ka munitsipaalkoolides. Raskete erivajadustega laste koolide teema on mõistagi eraldi teema," märkis minister.
Hariduse rahastamise võimalused jäävad järjest kaugemale maha riigieelarve võimalustest
Eesti Maaomavalitsuste Liidu ja Eesti Linnade Liidu esindaja, Tartu linnapea Urmas Klaasi hinnangul on kõige suuremad probleemid ja rahulolematus täna üldhariduses. "Kohalike omavalitsuste eelarvevõimalused, sealhulgas hariduse rahastamise võimalused, jäävad järjest kaugemale maha riigieelarve võimalustest ning sellega ei saa kohalikud omavalitsused rohkem leppida," ütles Klaas.
Klaas kinnitas, et omavalitsuste hinnangul tuleks ülesannete täitmiseks vajalikud rahalised vahendid keskvalitsuse ja omavalitsuse vahel haridustasemeti, nagu ka kultuurikomisjon ette paneb.
Klaas pidas probleemiks, et haridustoetuse kasutamine on sihtotstarbeline ja ülemäära reglementeeritud. Klaas nimetas murekohana ka hariduslike erivajadusega õpilaste hariduse korraldust ja rahastamist.
Riigikontrolli kohaliku omavalitsuse auditi osakonna peakontrolöri Airi Mikli hinnangul on üldhariduse rahastamises ruumi maksumaksja raha paremini kasutamiseks. "Alata tuleks õpetaja ja õpilaste suhte optimaalseks muutmisest, lõpetada haridustoetuse sihtotstarbeline ja jäik sihtimine ja anda koolipidajatele suurem vastutus. Raha peaks saama kasutada nii, et oluline oleks raha eest saadud tulemus. Tulemusega tuleks arvestada ka hariduse korraldamisel üldisemalt, olenevalt, kuidas kujuneb lähiajal omavalitsusmaastik," ütles Mikli.
Läbirääkimistel võtsid sõna Mailis Reps, Kalle Muuli, Mihkel Raud, Heidy Purga, Krista Aru, Märt Sults, Priit Sibul, Andres Ammas ja Peeter Ernits.
