Jaapani peaminister lubas lahendada 10 aastat Eestit vaevanud probleemi
Eesti ja Jaapani suhted on nii head, et Taavi Rõivase auks puhkesid korraga Tokyos õide nii kirsipuud kui rukkililled.
Täna võttis Tokyos oma ametiruumes Eesti peaministri vastu Jaapani valitsusjuht Shinzō Abe, kohtumisel arutati nii kahepoolsete suhete edasist arendamist kui keerukat rahvusvahelist olukorda.
Jaapani peaminister ei jätnud igal sammul kiitmata Eesti digiarengut. Ta nimetas Eestit nii kohtumisel Rõivasega kui pressile esinedes IT ja kübervalla „üleilmseks liidriks“ ja teatas otse, et Jaapanil on sellest palju õppida. Abe viitas sel teemal peatudes üpris tähelepanuväärselt, et internetimaailma rahuliku toimimise eelduseks olev küberturvalisus muutub Jaapani jaoks eriti oluliseks seoses 2020. aastal Tokyos aset leidvate olümpiamängudega.
Kuid peaministrite kohtumisel oli kahepoolsete suhete arutamisel peateemaks majandus – seda eriti arvestades, et Rõivas on Jaapanis kokku 25-st ettevõttest koosneva äridelegatsiooniga.
Selles osas sai Eest peaminister Abelt olulise lubaduse. Nimelt kuulutas jaapanlane avalikult, et soovib lahendada vähemalt kümme aastat Eesti jaoks just kahe riigi ärisuhete arendamise mõttes pinnuks silmas olnud probleemi.
„Leppisime kohtumisel kokku kahepoolse topeltmaksustamise vältimise lepingu paika panemises,“ sõnas Abe peale kohtumist oma avaldusega ajakirjanike ees esinedes.
Jaapan on arvatavasti viimane Eesti olulistest rahvusvahelistest partneritest, kellega pole seda kahepoolsete ärisuhete arendamise mõttes elementaarset lepingut senini sõlmitud. Eesti on selle sõlmimise soovi eri tasanditel aastaid väljendaud, kuid seni miskil põhjusel selge edasiminekuta. Jaapani peaministri sõnad on sisuliselt märguanne kohalikele ametkondadele asi ära lahendada.
Rahvusvahelistesse suhete osas ei pääsetud üle mõlemale riigile muret tegevatest julgeolekuküsimustest. Rõivase kohtumine Abega toimus vaid päev pärast Ukraina president Petro Porošenko Tokyos viibimist, kes samuti soovis praegu maailma juhtivate tööstusriikide klubi G7-t juhatavalt Jaapanilt jätkuvat kinnitust oma territoriaalsele terviklikkusele.
Venemaa ja Hiina
Seda sai nii Porošenko kui ka Rõivas, kellele Venemaa tegevus Euroopa riigijuhina mõistagi vägagi korda läheb. Jaapani peaminister väljendas üpris huvitavalt, miks Tokyo nii vankumatult Ukrainat toetab. Nimelt seisab Jaapan selgelt vastu sellele, et piire muudetakse „jõuga survestamise teel, olgu siis Lõuna-Hiina meres, Ida-Hiina meres või ka Ukrainas“. See näitab, et Jaapani jaoks olla selgelt Ukraina terviklikkuse taga, kuivõrd nähakse samasuguseid probleeme vastasel korral tekkivad endale lähemal kasvõi Hiina üpris tähelepanuväärse toimetamise näol.
Jutuks tulid ka EL-i ja Jaapani suhted laiemalt. Nii Abe kui Eesti peaminister väljendasid lootust, et võimalikult kiiresti ehk juba sel aastal saaks sõlmida EL-i ja Jaapani vahel kaua ettevalmistatud vabakaubandust ning strateegilist partnerlust sätestavad lepped. Eesti lootus on ka siin äriline – see eemaldaks paljud praegused tõkked kasvõi põllumajandustoodete ekspordiks Jaapanisse.
Rukkililled ja kirsiõied
Kohtumisele järgnenud peaministrite õhtusöögil olevat Jaapani peaminister demonstreerinud oma laialdasi teadmisi Eestist. Ta olla peatunud nii helilooja Arvo Pärdil, dirigent Paavo Järvi tööl kuni Lotte juttude kangelase Susumu tundmise ja mõistagi Barutoni välja.
Söögilauas tehtud piltidelt on faktiliselt tuvastatav, kui palju Jaapanlased Eesti delegatsiooni võlumiseks vaeva nägid. Tähelepanelik vaataja näeb, et lauda kaunistanud lilleseadetesse on pikitud ehtsad Eesti rukkililled. Tõenäoliselt oli tegemist maailmaajaloolise korraga, kus kirsipuude õitsemisega samaaegselt rukkililled oma pead on välja pistnud.
