Eestlaste kunagist vastutusala Afganistanis ähvardab Talibani kätte langemine
Kui veel kümmekond aastat tagasi rääkisid USA ametiisikud, et Taliban on Afganistanis praktiliselt likvideeritud, siis praegu käib jutt pigem sellest, kuidas islamiliikumine läbirääkimistelaua taha tuua. USA välisminister John Kerry rääkis Kabulis 9. aprillil toimunud välkvisiidil, et rahu on nii tema kui Afganistani presidendi Ashraf Ghani ühine eesmärk. „Kutsume Talibani üles liituma rahuprotsessiga ja vägivalda lõpetama,“ ütles Kerry. Vaevalt paar minutit pärast tema lahkumist toimus pealinnas järjekordne raketirünnak.
Valitsusvägedel on mitmes piirkonnas probleeme mitte üksnes Talibani väljajuurimisega, vaid ka enda territooriumi kaitsmisega. Sel nädalal alustas Taliban pärast moonikoristuse lõppu traditsioonilise kevadise pealetungiga. Eriti raskes olukorras on Helmandi provints, kus 2014. aastani teenisid ka Eesti sõdurid. Anonüümne kohalik politseiametnik kinnitas CNN-ile pühapäeval, et provintsis on vähemalt viis rajooni Talibani täieliku kontrolli alt.
AFP avaldatud veebruarikuine kaart näitab Talibani mõju väidetavat ulatust. Sinine tähistab täielikku kontrolli.
Kabulis suhtutakse sõjategevusse optimistlikumalt. Kaitseminister Masoom Stanikzai andis sõna, et Helmand ei lange üleni Talibani kätte. Vastasel juhul lubas minister tagasi astuda. Stanikzai süüdistas sõjategevuse elavnemises Pakistani, kes tegeleb Talibani toetamisega. Samuti ütles kaitseminister, et riigi territooriumil on tugevamaks muutunud ka terrorirühmitus al-Qaeda, kelle väljajuurimiseks USA 2001. aastal invasiooni alustas.
Eelmisel aastal hukkus Afganistanis 5500 valitsusvägede võitlejat. Eelmisel juulil toimusid Pakistanis kõnelused Afganistani valitsuse ja Talibani esindajate vahel. Islamivõitlejad lahkusid läbirääkimistelt pärast seda, kui sai teatavaks, et liikumise senine juht mulla Omar on surnud.