Söödaplatsist üle sõitnud ja käinud kaitseväelased panid jahimehe seakatku levitamise pärast muretsema
Möödunud nädalal toimus Lääne-Virumaa ja Jõgevamaa valdades kaitseväe väliharjutus, mille ajal sõitsid ja käisid kaitseväelased üle ka söödaplatsist, mistõttu tekkis kohalikul jahimehel hirm, et nõnda levitavad kaitseväelased seakatku.
"Läksin täna oma söödaplatsile, mis asub Vinni vallas. Ja mida ma näen? Sealt on ka sõda üle käinud. Vihastamiseks põhjust rohkem kui küll," kirjutas sotsiaalmeedias jahimees pärast kaitseväe väliharjutust, mis toimus 5. kuni 7. aprillini Jõgeva, Torma, Laekvere, Rakke, Väike-Maarja ja Tamsalu valla territooriumil.
"Kaitseväelased on trampinud edasi-tagasi, autodega on sõidetud üle minu mahapandud sööda. Kas see on siis viisakas tegu?" küsis pahane jahimees, kes lisas, et kuna tegu on söödaplatsiga, kus võib käia ka metssigu, siis on seal kõndinud kaitseväelased ja platsist üle sõitnud masinad potentsiaalsed sigade aafrika katku edasikandjad.
"Mina pean enda jalatsid alati pärast söödaplatsil käimist desoainega üle pihustamata," rõhutas mees ja kahtles, kas kaitseväelased sama tegid. "Muidugi pean teid veel tänama ilusa mustast kilest mütsi eest, mille te mu rajakaamerale pähe tõmbasite. Meil jahimeestel on selline asi nagu jahieetika, teil pole selle sõna tähendusest udust aimugi," kirjutas vihane mees, kes hiljem aga postituse kustutas.
Kaitseväe pressiesindaja nooremleitnant Simmo Saar kinnitas Delfile, et on alusetu väita nagu levitaks kaitseväelased seakatku. "Kaitseväe üksused on seakatku levikuga ning veterinaar- ja toiduameti teabega leviku tõkestamiseks kursis ning kasutavad katku leviku vältimiseks vajalikke ohutusabinõusid," rõhutas ta.
Saar selgitas, et 5. aprillil alanud ja kolm päeva kestnud õppust peeti endise Kadila raketibaasi alal, kus kaitseväelased on oma väliharjutusi läbi viinud juba aastaid. Maa-ala kasutamiseks oli luba riigimetsa majandamise keskuselt ja eelnevaid piiranguid metsas tegutsemiseks maa valdaja ei kehtestanud. Samuti polnud maa-alal Saare kinnitusel mingit märgistust.
Kaitseväelased ööbisid platsist 20 meetri kaugusel
"1. jalaväebrigaadi kaitseväelaste antud selgituste kohaselt sõitis kruusateest 200 meetri kaugusel oleva kõnealuse platsi äärest 5. aprillil üle üks maastur, järgmisel päeval ületasid sama platsi eelmise auto jälgedes liikunud maastur ning üksikud kaitseväelased jalgsi. Piirkonnas viibinud kaitseväelased ööbisid platsist orienteeruvalt 20 meetri kaugusel," sõnas Saar.
Rajakaamerale n-ö koti pähe tõmbamisest rääkides ütles Saar, et kaitseväelased ei teadnud, kellele kuulub ja millist eesmärki ala jälgiv kaamera täidab, mistõttu kaeti see ajutiselt läbipaistmatu musta kilega.
"Pärast õppust puhastasid kaitseväelased oma jalatsid desinfitseerimisainega ning pesid riided kõrgema temperatuuriga. Samuti käisid kõik sõidukid pesulas," kinnitas Saar, et kaitseväelased on seakatku levikuga kursis ja kasutavad vajalikke ohutusabinõusid.
Sotsiaalmeedias ringlev info jõudis 1. jalaväebrigaadi staabini Saare sõnul mõni tund pärast selle avaldamist. "Tsiviil-sõjalise koostöö ohvitser alustas kohe alal paiknenud allüksuse tuvastamist ning võttis ühendust ka postitajaga. Postitajaga räägiti tema murest ja et on alusetu väita, et kaitseväelased levitavad seakatku. Koos jõuti kokkuleppele, et valeinfo levitamise lõpetamiseks on paslik postitus eemaldada," lisas Saar.
