Eesti meeskooril keelati esinemine Velikije Lukis
Venemaal Pihkva oblastis asuva Velikije Luki linna esindajad keeldusid kutsumast Eesti meeskoori linna pidustustele ning keelasid neil seal kontserte andmast. Koori esindaja sõnul on tegemist poliitilise vastulöögiga märtsis tehtud otsusele, kui Eesti ei andnud luba Vene relvajõudude Aleksandrovi-nimelise koorile Eestisse sisenemiseks.
Velikije Luki linn Venemaal tähistab sellel aastal 11. juulil 850 aastapäeva. Seoses linna juubeliga pidi Eesti Meestelaulu Seltsi (EMLS) Tallinna Meeskoor andma kaks kontserti linnarahvale ja laulma ka Eesti sõjameeste vennaskalmistutel.
"Meie meeskoor koos Eesti Õpetajate Meeskooriga planeerisid kontsertreisi Velikije Lukisse käesoleva aasta juulis. Plaanis oli anda kuni kaks kontserti," täpsustas EMLS Tallinna Meeskoori juhatuse esimees Jüri Mellik.
"Kahjuks linna administratsioon, eesotsas linnapea Nikolay Kozlovskiga keeldus kutsumast Eesti meeskoori linna pidustustele ja keelas ka Eesti meeskoori kontserid Velikije Lukis - ilmselt poliitilistel põhjustel," teatas Velikije Luki esindajatega kirjavahetust pidanud Boris Gorbunov. Teade meeskoori kontsertidest keeldumisest saadeti Velikije Luki aselinnapea V. B. Kamenski allkirjaga.
Meeskoori esindajad on kindlad, et juhtunu on seotud Aleksandrovi meeskoorile keelatud kontserditega Eestis. "Kuna Eesti meeskoorile kutse vormistamine langes samale ajale, kui Eesti keelas Aleksandrovi meeskoorile kontserdid Eestis, siis see oli kindlasti üks peapõhjus keeldumiseks," tõid meeskoori esindajad välja.
Koori liige, Eesti Vabadusvõitluse muuseumi juhataja Johannes Tõrs sõnas, et lõplik otsus mitte minna Velikije Lukisse esinema tehti eilses kooriproovis. "Meid ei ole seal programmis ette nähtud. Kui meil kutset ei ole, peame viisa eest rohkem maksma ning meie koori pensionäridele on see päris kulukas," selgitas Tõrs, ja avaldas pettumust, et kultuur ja poliitika aetakse segamini. "Kultuur ja sport ei peaks olema poliitikamängude maa," lisas Tõrs. Selle asemel läheb koor hoopis Poolasse esinema.
Märtsi alguses keeldus kaitseminister Hannes Hanso andmast luba Eestisse siseneda Vene Föderatsiooni relvajõudude Aleksandrovi-nimelise laulu- ja tantsuansamblile, sest sõjaline koostöö Venemaa ja Eesti vahel on peatatud.
73 aastat lahingust
Sel aastal täitub ka 73 aastat teise maailmasõja ühest verisemast ja ohvriterohkemast Velikije Luki lahingust, kus võitlesid ka 8. Eesti Laskurkorpuse sõjamehed. Velikije Luki lahingutes hukkus üle 6500 eesti sõjamehe, kes on maetud Velikije Luki vennaskalmistutele. Velikije Luki lahingutes kaotas Eesti Laskurkorpus langenute ja haavatutena üle poole oma isikkooseisust. Kõik need tuhanded eesti sõjamehed väärivad meenutamist ja meelespidamist. "Tundub, et Venemaa tahab vähendada Eesti sõjameeste osa Velikije linna vabastamisel ja mitte eriti rõhutada Eesti Laskurkorpuse osa Velikije Luki lahingutes," arvavad meeskoori esindajad.
