Riigikogu arutas riigivalitsemise reformi sisu ja läbiviimist
Ettekanded tegid Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet, peaminister Taavi Rõivas, vandeadvokaat Jüri Raidla ning Riigikogu riigireformi toetusrühma esimees Tanel Talve.
"Kuigi Eesti riik toimib üldjoontes hästi, ootavad elanikud, et nende elujärg edaspidi paraneks ning riigi osutatavate teenuste hulk suureneks ja kvaliteet ning kättesaadavus paraneksid. Samuti ootavad inimesed, et neid kaasataks endid puudutavate oluliste otsuste langetamisse rohkem," rääkis oma ettekandes Kalle Laanet. "Seega võiks riigipidamise reformi eesmärgiks olla kõige üldisemalt soov viia Eesti riigivalitsemise süsteem kooskõlla muutunud oludega, muuta see ühtsemaks, paindlikumaks ja tõhusamaks."
Laaneti sõnul tuleb riigivalitsemise reformi tegemisel kindlasti arvestada sellega, et Eesti tõsisemad probleemid on seotud rahvastiku vähenemisega. Samuti märkis ta, et riigivalitsemise reform seondub ääremaastumise küsimusega.
"Valitsusel peavad olema tõhusad hoovad poliitikate kujundamiseks ning nende mõjusaks ja kiireks elluviimiseks. Selleks tuleb arendada vajalikke kompetentse," ütles Laanet. "Avalike teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks tuleb tihendada koostööd erasektoriga. Eelkõige tuleb aga kokku leppida, milliseid avalikke teenuseid, millises mahus ja millisel valitsemistasandil on vaja pakkuda ja kuidas vajalik koostöö paremini toimima saada. Riigi olulised otsused peavad olema põhjendatud ning osapooltega läbi räägitud."
Peaminister Taavi Rõivas rääkis, et riigivalitsemise reformil on kolm põhilist eesmärki: kvaliteetsete avalike teenuste kättesaadavus üle Eesti, ettevõtjate halduskoormuse vähendamine riigiga suhtlemisel ning avaliku sektori efektiivsuse ja paindlikkuse suurendamine.
"Meil peab olema tarkust teha seniseid ülesandeid oluliselt efektiivsemalt. Me peame olema võimelised olemasoleva ja võimalik, et ka vähenenud koosseisuga saavutama sama, parema tulemuse," märkis Rõivas. "Iga minister ja iga riigiametnik peab alatasa otsima võimalusi, kuidas korraldada tööd veel tõhusamalt, kuidas kasutada maksumaksja raha veel efektiivsemalt, kuidas riigi pakutavad teenused nii kodanikele kui ettevõtetele hoiaksid kokku aega ja raha ning vähendaksid halduskoormust riigiga suhtlemisel."
Rõivase sõnul võiks eeskujuks võtta näiteks reformid maksu- ja tolliametis ning maanteeametis. "Maailmatippu kuuluvate e-lahenduste kasutuselevõtu tulemusena on näiteks maksu- ja tolliametis teenistujate arv alates 2011. aastast vähenenud 21% võrra," lisas ta. "Aga küllap nõustute minuga, et teenused on muutunud nii kodanike kui ettevõtete jaoks kiiremaks ja mugavamaks. Efektiivsem maksukogumine on võimaldanud ka tõsta seda tööd tegevate inimeste palka viie aasta jooksul 40% võrra."
Vandeadvokaat Jüri Raidla ütles oma ettekandes, et Eesti riik ei ole katki. "Meie põhiseadus on meid hästi teeninud, seetõttu minu arvates ei vaja riik mitte remonti ega kapitaalremonti," sõnas ta. "Eesti riik vajab edasiarendust ja kaasajastamist, ta vajab moderniseerimist, selleks et teenida meid tulevikus sama hästi, kui ta on seni meid teeninud."
Raidla sõnul oleks aja läbi rääkida ja poliitilisel tasandil kokku leppida riigireformi eesmärk, riigireformi mõiste ja sisu ning riigireformi mõõtkava ajas ja ruumis. Ta tõi oma ettekandes välja vajaduse vähendada riigikogu liikmete arvu, kaasata rahvast senisest enam rahvahääletuste kaudu, ohjeldada riiki ja ühiskonda ahistavat õigusloomet ning muuta peaministri amet iseseisvaks institutsiooniks ja teha peaministrist Eesti Vabariigi peastrateeg.
"Jätkates mõtisklusi riigireformi ajakava suhtes, oleks kõigiti kohane, kui 2017. a esimeste kuude jooksul jõuaks riigikogu otsuseni, milles tehakse ettepanek Vabariigi Valitsusele riigireformi aluste eelnõu väljatöötamiseks," märkis Raidla. "Enesestmõistetavalt sisaldaks see otsus ka riigireformi mõistet ja parlamendi poliitilisi suuniseid riigireformi sisu suhtes. Valitsus saaks ja peaks seejärel ca üks aasta selle asja kallal kõvasti tööd tegema. Oleks igati sümboolne, kui 2018. aasta alguseks esitaks Vabariigi Valitsus Riigikogule arutamiseks riigireformi alused. Paremat kingitust Eesti Vabariigile tema 100. sünnipäevaks oleks väga raske välja mõelda."
Talve: parlament peaks olema riigivalitsemise reformi tegemise eestvedaja
Riigireformi toetusrühma esimees Tanel Talve kutsus parlamenti üles olema eestvedaja riigivalitsemise reformi tegemisel. "Murelikuks teeb tervikliku tegevuskava puudumine: üksikute ideede esile kerkimine ei ole siiski reformistrateegia, ehkki see võib olla väga hea sisend reformikava koostamisel," lausus ta. "Seetõttu on ülitähtis paika saada riigireformi lähteülesanne, ajakava ja selle monitooringu regulaarsus. Riigikogu poolt selgelt defineeritud riigireformi lähteülesanne ja reformi kava olemasolu on eriti oluline, kuna riigireformialane vastutus jaguneb mitme ministeeriumi vahel."
Talve rääkis, et toetusrühm on teinud Riigikogu põhiseaduskomisjonile ka oma ettepanekud riigireformi lähtealuste väljatöötamiseks.
"Esmalt, muuta riigireformi teema arutamine Riigikogus oluliselt tähtsa riikliku küsimuse vormis regulaarseks. Teiseks - põhiseaduskomisjonil võtta endale juhtiv roll nii riigireformi olemuse ja lähteülesande defineerimisel, kui ka Riigikogu otsuse väljatöötamisel, mis annaks selged suunised täitevvõimule jõuliseks, eesmärgistatud ja süsteemseks tegevuseks riigireformi kui terviku läbiviimisel," ütles Talve. "Erakondade ülene ja ka väliseid eksperte kaasav riigireformi toetusrühm lubab oma igakülgset abi selles protsessis ja loodab, et põhiseaduskomisjon võtab endale ülesandeks valmistada ette ja esitada käesoleva aasta sügisistungjärgu jooksul Riigikogu juhatusele otsuse eelnõu “Riigireformi lähtealused"."
Tamm: esimene samm peaks olema sisutute maavanemate kaotamine
Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Tarmo Tamm sõnas tänasel riigivalitsemise reformi arutelul, et riigi halduskorralduse muutmist tuleks alustada riigi keskvõimu tasandi korrastamisega – seda nii pealinnas, regioonides kui ka maakonnatasandil. Esimese konkreetse sammuna pakub ta aga välja maavanemate institutsiooni kaotamise.
"Maavanemad on kaotanud oma funktsiooni ja esialgse mõtte ning nad on viimaste aastatel taandunud sisuliselt kantseleijuhatajateks. Neil puuduvad vahendid ja ka õigus otsustada maakonna kui terviku arendamise eest. Juba ammu oleks tulnud see funktsioon nii õiguslikult kui ka rahalise ressursiga anda omavalitsuste maakondlikule ühendusele. Kui valitsus soovib Eestis läbi viia riigivalitsemise reformi, siis tuleks alustada maavanemate kaotamisest," rääkis pikaaegne omavalitsusjuht, praegune riigikogulane Tarmo Tamm.
Tamm jätkas: "On selge, et meie riigivalitsemine vajab ka teisi korrektuure. Lihtne näide valitsevast segadusest – Viljandimaa inimene ja omavalitsus suhtleb riigiga mitmes erinevas regioonikeskuses – hoolekande asjus Pärnus, metsa asjus Jõhvis, maa- ja kinnistusasjus Tartus. Maapiirkonnad jooksevad aga endiselt kiirkorras tühjaks ja linnastumine käib Euroopa kiireimas tempos. Nii jätkates on kõik inimesed peagi pealinnas ning riiklikke teenuseid enam väljaspool Tallinna ei pakutagi."
Tamme sõnul on aga valitsuse poolt suurelt väljareklaamitud riigireform endiselt sisutu, sest hetkel tegeletakse vaid omavalitsuste territoriaalse suurendamisega, mis väljapakutud kujul ei muuda paremaks ei teenuste kättesaadavust ega omavalitsuste elukeskkonda.
"Et jätta mulje jõulisest Eesti elu arendamisest, on Reformierakonnal saanud tavaks nimetada kõiki ettevõetud algatusi reformideks. Paraku näitab senine reformikäik, et sisuga tegeleda ei soovita. Riigitasandi muudatustena on seni räägitud avaliku sektori koondamistest, mis toovat kaasa bürokraatia vähenemise. Sisuliste muudatuste asemel on aga juurde loodud hoopis kolm ministritooli ning põllumajandusministeerium nimetati ümber maaeluministeeriumiks. Taolised käigud meile küll mingisugust lisandväärtust juurde ei anna," lõpetas Tarmo Tamm.
Läbirääkimistel võtsid sõna Toomas Kivimägi, Andres Herkel, Tarmo Tamm, Urve Palo, Helir-Valdor Seeder, Jüri Adams ja Peeter Ernits.
