ÜLESKUTSE: "Kus te varem olite?" ei tohiks olla arsti esimene küsimus!
Eesti tervishoiusüsteem on konnasilm, mille valu ei lase enam tavapäraselt astuda. Selle suure süsteemi kõige suuremaks probleemiks on pikad järjekorrad ja arstiabini jõudmine. Mida räägivad reaalsus, mida räägib minister ja mida ütleb tulevik? EPL ja Delfi Rahva Hääl alustavad meditsiiniartiklite sarjaga, kus oma osa on ka lugejal.
Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski vastas hiljuti Eesti Päevalehe korraldatud küsimustevoorus arstide pikkade järjekordade probleemi kohta, et abi peab saama õigel tasandil ja õigel ajal. “Tänane olukord ei ole loomulikult normaalne. Tervishoidu on rohkem raha vaja, et järjekordasid lühendada. Ministrina luban lähiaastatel investeerida ligi 100 miljonit eurot tervisekeskuste programmi,” vastas Ossinovski lugejate küsimustele. Lähiajal esitatakse ettepanekud, aga millal jõuab asi reaalse süsteemi muutmiseni?
Pikkadest järjekordadest rääkisime EPLis selle aasta alguses, kui ajakirjanik Kärt Anvelt võttis luubi alla perearstide cito-süsteemi, mis on viis saata patsient erialaarsti juurde lähima nädala jooksul. Spetsiaalset telefoniliini kasutades püüdis perearst viis päeva järjest saada patsiendile Tartu ülikooli kliinikumis eriarsti aega. Edutult. Kliinikum kinnitab, et süsteem, mis võimaldab patsiendil kiiremini eriarsti vastuvõtule saada, töötab üldjoontes hästi. Midagi on süsteemis ikkagi valesti ja selle kõige all kannatab inimene oma murega. Kõige kurvem stsenaarium lõppeb sellega, et erialaarsti esimene küsimus vastuvõtule jõudes on: “Kus te siiani olite?”.
Viimane ehmatus seoses arstiabi kättesaadavusega ja järjekordadega tuli haigekassa poolt, kes esitas kava koondada eriarstid kokku suurematesesse maakonna keskustesse. Kõik oleks planeeritud geograafiliste põhimõtete järgi. Maakondadest kaotatakse ka spetsialiseeritud statsionaarne pediaatriline abi ja lastearstide vastuvõtud. Aga inimene? Siin pole isegi küsimust, miks selline kava ja plaan ei tohiks läbi minna. Tervise-ja tööministri sõnul peaks igas maakonnas olema võimalik saada eriarsti abi, kuid igas külas haiglat pidada ei saa. Kuidas siis leida kompromiss, et inimesed erinevas vanuses ja erinevas Eesti nurgas saaksid õigeaegset ja vajalikku arstiabi?
Eesti Päevaleht koostöös Delfi Rahva Häälega alustab peagi artiklite sarja, kus Eesti tervisesüsteem võetakse suurema tähelepanu alla. Selleks aga, et erinevate valdkondade spetsialistide jutt ei jääks ainult tuleviku lootuste pärusmaaks, on tarvis inimeste lugusid. Lugusid, mis on vaevanud suuremal või väiksemal määral Delfi lugejaid ja seda konkreetselt seoses pikkade järjekordadega. Seega, kui oled kogenud pikkadest arstide ootejärjekorrast tekkinud probleeme, pane oma lugu teele aadressil kristi.luha@delfi.ee või rahvahaal@delfi.ee ! Spetsiifilised lood vajavad spetsiifilist lähenemist. Ajakirjanike tööd lihtsustab, kui olete nõus EPLi ajakirjanikele oma lugusid vajadusel täpsustama ja erinevaid detaile jagama. Selleks oleks vajalik panna oma kirja juurde kontaktandmed. Vajadusel säilitame ilmuvates artiklites anonüümsuse. Need lood aitavad meil küsida õigeid küsimusi õigetelt inimestelt. Aita kaasa ja püüame anda laiema ülevaate pikkade järjekordade probleemist Eesti tervisehoiusüsteemis.
