Eesti seismoloog: hiidmaavärina ennustus külvab asjatult paanikat, praeguse aja maavärinate hulk mahub statistika raamidesse
Eesti geoloogiakeskuse juhtivseismoloog Heidi Soosalu rahustab, et ennustus hiidmaavärina saabumise kohta ei ole kuigi tõsiseltvõetav ning kinnitab, et Eesti jalgealune on jätkuvalt kindel. Soosalu sõnul pälvisid Ecuadori ja Jaapani maavärinad inimeste huvi seetõttu, et tegemist on tiheda asustusega paikadega, mitte seetõttu, et maavärinaid oleks enam kui tavaliselt.
„Mõnel teadlasel on rohkem julgust väita igasuguseid asju, mõned on tagasihoidlikumad ja mõõdukamad. Mulle tundub, et antud juhul on tegu sellise tegelasega, kes leiab seoseid ka sealt, kus neid seoseid üldse ei pruugi olla,“ viitas Soosalu Colorado ülikooli seismoloogi Roger Bilhami ennustusele, et lähiajal seisab ees hiidmaavärin.
„Mida me sellise uudisega ette võtame, et teadlane ennustab hiidmaavärinat? Kuhu ta saabub ja millal? Neid ennustada on sisuliselt võimatu. Ennustused pigem külvavad paanikat ja kas ta siis tuleb või ei tule, pole pärast enam tähtis,“ leidis Soosalu, kelle arvates on nii ebamääraselt ütlemine taunitav, kuna ei aita kedagi.
Soosalu sõnul on äsjased Jaapani ja Ecuadori maavärinad ühe suure pusle osad. „Ühist on neil omavahel niipalju, et mõlemad asuvad kohas, kus maakoore laamad omavahel kokku põrkavad. Kuid mitte kuidagi ei saa järeldada, et kui täna oli maavärin Jaapanis, siis homme toimub maavärin Ecuadoris. Otsest seost siin ei ole, kuigi nad on sama globaalprotsessi osa.“
Soosalu selgitas, et kui vaadata pikema aja statistikat, siis toimub aastas keskeltläbi 1300 üle viie magnituudist maavärinat, nädala peale teeb see 25 ja seega mahub viimasel nädalal aset leidnud maavärinate hulk enam-vähem sinna statistika sisse.
Enam kui seitsme magnituudiseid maavärinaid toimub Soosalu kinnitusel aastas umbes 15 – praktiliselt iga kuu üks. „Enamasti toimuvad nad aga asustamata piirkondades ja nad registreeritakse ära, aga see pole miski uudis. Kui need aga satuvad samale ajale ja piirkondadesse, mis inimesi puudutavad, siis jääb meil niisugune mulje, nagu oleks maavärinad hoogustunud,“ selgitas Soosalu, miks Ecuadori ja Jaapani sündmused inimesed spekuleerima on pannud.
