Keskkonnamet andis mitu veretööd korraldanud soe küttimiseks eriloa
Saare maakonnas Tamse jahipiirkonnas (Muhumaal) on alates 7. märtsist kariloomi rünnatud neljal korral – kahel korral Lalli külas ja kahel korral Vahtraste külas. Murtud on kaks lammast ja kolm veisevasikat, vigastada sai üks lammas. Suure tõenäosusega on murdjaks hunt, kuna murdmispaigast on avastatud hundijälgi, samuti on hundi liikumine tuvastatud Kuivastu sadama valvekaameras, teatas keskkonnaamet.
Kuna Muhu saar on oluline lamba- ja veisekasvatuse piirkond ning kariloomade abil hooldatakse seal ka poollooduslikke kooslusi, on väga oluline edasisi kahjusid vältida.
Loomakasvatajad, kelle karjasid rünnati, on edaspidiste kahjude vältimiseks rakendanud ennetavaid meetmeid, sealhulgas üles seadnud lipuliinid, mis eeldatavasti aitavad hunte tõrjuda. Ka teistel karjakasvatajatel soovitab keskkonnaamet pöörata kõrgendatud tähelepanu karjaaedade seisukorrale ning vajadusel aedu kindlustada - kiskjakindlamate aedade ehitamise kuludest hüvitab riik 50 protsenti.
Kuna saarel suudab ka üks nuhtlusisend siiski palju pahandust teha, otsustas Keskkonnaamet anda loa ühe hundi küttimiseks Tamse ja Liiva jahipiirkonnas väljaspool jahihooaega. Seda otsust toetab ka asjaolu, et möödunud jahihooajal jäi ebasoodsate lumeolude tõttu hundi küttimislimiit Saare maakonnas täitmata. Keskkonnaagentuuri ulukiseireosakonna hinnangul ei ole arutluse alla olev nuhtlusisend poegima hakkav emahunt, vaid pigem noor isend.
Euroopa Liidus on hunt kaitsealune liik ja iga liikmesriik peab tagama hundi hea käekäigu looduses. Hundijahi hooaeg on talvel, kuid viimaste aastate lumevaesed talved on jahi teinud keeruliseks ning huntide arvukus saartel on kasvanud sotsiaalse taluvuse piirini. Väljaspool jahihooaega küttimine on lubatud jahiseaduse alusel vaid väga erilistes olukordades, et vältida uluki tekitatud kahju suurenemist.
