Lugeja: Tartu kesklinn päästeti parkide ja haljasaladega kõige hullemast
Arhitekt ja emeriitprofessor Leonhard Lapin kirjutab tänase Päevalehe arvamusküljel, kuidas Tallinna linnaruumi laastab rahatuvi ja planeeringute kunagised põhimõtted on pea peale pööratud. Delfi lugeja jagab Tartu linnaruumi arengutest oma mõtteid.
Jah, 50 nõukogude aastaga ei suudetud ehk arhitektuuri niipalju rikkuda, kuid rikuti ära inimene (loe: praegu otsustav põlvkond). Selge, et inimene nooruses õpib ja teostab asju täiskasvanuna. Tsaari- ja Eesti-aegse kasvatusega Arnold Matteus päästis nõukaajal Tartu kesklinnas palju, käskides peaarhitektina pommitatud linnaosade asemele kõikjale rajada parke ja haljasalasid, milliseid oli tegelikult tõesti arutult palju.
Samas teadsid tema sõbrad ja ta on ka oma salajases testamendis maininud, et pargid olid mõeldud takistamaks linna hrušovkade ehitamast. Seda kõike tegi Matteus lootusega, et kunagi tagasivõidetava vabaduse ajal (ehk siis praegu) vana Tartu taastatakse või ehitatakse miskit mõistlikku. Mõnes kohas ta aga hrušovkadele kätt ette ei jõudnud panna ja vaadake ise Vana Anatoomikum ja TÜ raamatukogu kõrval olevad hrušovkad. Isegi maailma mõõtmes on tähelepanuväärne kõrvuti 13.-14. sajandil ehitatud ja oma terrakotaskulptuuridega maailmas ainulaadne Jaani kirik ning 15 m eemal olev hrušovka. See on juba oma grotesksuses nii ülivõrdeline, et kui veel 10 aastat tagasi oleks hää meelega osalenud hrušovka õhkulaskmises, siis nüüd enam mitte.
Välismaa kunstiinimesed on ka peaaegu kreepsu saanud ja küsinud, et kas see ongi kuulus Eesti must huumor (a la Tammsaare, Bornhöhe, Tujurikkuja parimad palad). Hää meelega kinnitaks turistide arvamust, kui tegu poleks homo soveticuse lollusega. Vähemalt ühe korra jõudis Matteus siiski enne surma ka protestida uusehitiste vastu - selle nn Kaubahalli vastu, mis ehitatud Kaubahoovi asemele (mingi väike koguteos oli nimega Meie Tartu vms). Praegu ei tundugi see kõrvaloleva uue kaubamaja kõrval siiski nii hull.
Tahtsin pika jutuga öelda, et pärast Teist maailmasõda hoidsid Eesti-aegse hariduse ja hoiakuga inimesed valdavalt mõistlikku joont, praegu on otsustajad saanud hariduse nõukaajal. Järsku avanenud maailm koos võimalustega ehk rahalõhnaga teeb ka hääde eeldustega inimesed peast soojaks.
