DELFI VIDEO: Kaljurand: rändekriis ei lõppe enne, kui kodumaalt põgenenud inimesed on sinna tagasi läinud

Euroopa Liidu asjade komisjon korraldas täna riigikogu valges saakus mõttehommiku pagulaskriisi teemadel, et otsida lahendusi rändevoogude ohjeldamiseks. Üritusel osalenud välisminister Marina Kaljuranna sõnul läheb kriisi lahendamisele aastaid ning kohalikul tasandil tuleb senisest enam tähelepanu pöörata hirmude maandamisele.

Kutsutud olid president Toomas Hendrik Ilves, riigikogu esimees Eiki Nestor, välisminister Marina Kaljurand ja rändeekspert Uku Särekanno. Arutelust võtsid osa Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kalle Palling ja komisjoni liikmed, samuti õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof ning väliskomisjoni esimees Sven Mikser.

Delfi küsimusele, mida uut mõttehommikul kuulda sai, tõdes välisminister Marina Kaljurand, et ega midagi täiesti uut siin pole, kuid rõhuasetused on selged. „Rõhuasutused olid täna väga selged – kriis on pikaajaline ja sellele kiiret lahendust ei tule,“ sõnas välisminister, kelle sõnul asjaga tegeletakse, kuid selgitustööd teha ja hirme maha võtta tuleb rohkem.

„Pikaajaline tähendab seda, et kriis on lõppenud siis, kui need inimesed, kes nendest riikidest on lahkunud, saavad sinna tagasi minna,“ rääkis Kaljurand ja tõi näiteks, et konkreetselt Süüriaga on plaan küll olemas – pooleteise aasta pärast peaksid seal toimuma valimised, misjärel saaks riiki asuda üles ehitama –, kuid samas pole läbirääkimisi veel alustatud ning rahvusvahelistes suhetes konkreetseid tähtaegu seada ei olegi enamasti võimalik. „Jutt on aastatest,“ sõnas Kaljurand ja viitas, et kokkulepped on tegelikult vaja saavutada kõigi Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikidega.

Küsimusele, kuidas Schengeni viisaruumi kadumine tavainimest mõjutaks, sõnas Kaljurand, et seda oleks tunda eelkõige hindade kaudu. „Kui Euroopa liidu liikmesriikide vahel kaob ära vaba liikumine, siis tavainimesi puudutab see kõige vähem – me peame passi näitama ja olema piiri peal järjekorras. Kaubandussuhteid ja majandust mõjutab see kõige rohkem. Meid ostjatena mõjutab see kõige rohkem selles mõttes, et hinnad tõusevad.“

Kutsutute seas olid ka mittetulundusühingute Mondo, Eesti Pagulasabi, Sõbraliku Eesti Eesti, Arvamusfestivali, Poliitikaguru ning Euroopa Liidu sekretariaadi, siseministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi esindajad.

Rändekriis jõudis laineharjale aasta tagasi 19. aprillil, kui Lampedusa saare lähedal uppus laev 900 põgenikuga pardal. Uppunute hulgas oli ka lapsi. Eluga pääses vaid 28 inimest. Sel nädalal läks teel Egiptusest Itaaliasse põhja neli põgenikepaati. Uppus kuni 400 põgenikku Somaaliast, Eritreast ja Etioopiast.