Narkodebatt ÜRO-s: ühed pooldavad legaliseerimist, teised surmanuhtlust

Teisipäevast neljapäevani koguneval ÜRO peaassambleel nenditi, et olukord pole paranenud ja lubati jätkata valdavalt vanaviisi.

Eelmine kord, kui kogu maailma riigid kokku tulid, et narkopoliitika üle arutada, oli 1998. aastal. Tookord otsustati, et 2008. aastaks peaks maailm olema narkovaba. Teisipäevasel kohtumisel pidid New Yorki kogunenud ministrid, riigipead ja diplomaadid tõdema, et eesmärki pole täidetud. ÜRO andmeil tarvitas 2013. aastal mõnda keelatud ainet hinnanguliselt 246 miljonit inimest ehk 5% maailma täiskasvanud elanikkonnast. Samal aastal hukkus narkootikumidega seotud asjaoludel 187 100 inimest.

Praegune kohtumine kutsuti kokku Mehhiko, Guatemala ja Colombia pealekäimisel, kes kannatavad narkokuritegevusega seotud vägivalla all ja soovivad keelupoliitika asendamist ennetus- ja leevenduspoliitikaga. „Niinimetatud narkosõjas on Guatemala sarnased riigid kandnud põhiraskust ja pidanud kaotama inimelusid - me peame võtma prioriteediks nõudluse, mitte üksnes pakkumise vähendamise,“ ütles Guatemala president Jimmy Morales Cabrera. Teised riigid, eeskätt Venemaa, Hiina ja Iraan esindasid konservatiivset hoiakut. „Peame vastu seisma igasugustele katsetele narkootikumid legaliseerida,“ ütles Hiina avaliku julgeoleku minister Guo Shengkun.

Teisipäeval vastu võetud ja juba varem kokku lepitud resolutsioon on eelmisest siiski mõnevõrra liberaalsem. Narkotarbimist täielikult likvideerida enam ei lubata, selle asemel seatakse eesmärgiks „maailma narkoprobleemiga tegeleda ja aktiivselt toetada narkovaba ühiskonda“. Liberaliseerimise toetajad peavad positiivseks, et uues dokumendis pannakse senisest rohkem rõhku narkomaania ennetusele ja ravile. Kõige suurem pettumus on liberaalse lähenemise pooldajatele see, et dokument ei mõista üheselt hukka narkokurjategijatele surmanuhtluse määramist.

Sõnavõtud näitasid, et kõige sügavam lõhe on narkopoliitika küsimuses ühelt poolt Euroopa ja Ladina-Ameerika ja teiselt poolt moslemimaailma vahel. „Kõigil on õigus väärikale kohtlemisele – ka neil, kes tarvitavad narkootikume,“ ütles Taani tervishoiuminister Sophie Løhde. „Taani valitsus avaldab sügavat kahetsust, et lõppdokument ei puuduta surmanuhtluse kaotamist.“ Indoneesia teatas omakorda, et surmanuhtlus on riigi narkopoliitika oluline komponent, sama kinnitasid Iraan, Pakistan ja Saudi Araabia.

Omaette piinlikus olukorras on praegu USA, mis on 45 aastat olnud narkovastase võitluse eesrinnas ja tarbib ära suurema osa Kesk-Ameerikas toodetud narkootikumidest. Praeguseks on USA oma pealinnas ja neljas osariigis kanepi legaliseerinud. Uruguay legaliseeris kanepi 2014. aastal. Veel kaks Ameerika riiki kasutasid ÜRO istungit, et teatada kanepipoliitika olulisest lõdvendamisest. Kanada tervishoiuminister Jane Philpott teatas eile, et 2017. aasta kevadeks saadab valitsus parlamenti kanepi täielikku legaliseerimist puudutava eelnõu. Mehhiko presidendi Enrique Peña Nieto sõnul legaliseerib riik kanepi kasutamise meditsiinilisteks ja teaduslikeks eesmärkideks.