Vabaühendused ootavad riigikogult avatumat valitsemist
Aprillis möödub neli aastat Eesti ühinemisest rahvusvahelise algatusega Avatud Valitsemise Partnerlus (AVP), mille eesmärgiks on ühendada valitsuste ja vabaühenduste jõupingutused senisest avatumaks võimu teostamiseks. Algselt vaid täitevvõimu tegevusele keskendunud algatusse on lisandunud seadusloome avatuse suund, millega innustatakse riikide parlamente viima oma tegevus vastavusse võrgustunud ühiskonna vajadustega, teatasid ühendused.
Oma üleskutses julgustavad vabaühendused riigikogu toetama rahvusvahelise avatud valitsemise partnerluse tegevust ning esitama omapoolne nägemus, kuidas 21. sajandi tehnoloogilisi võimalusi ja kodanike ootusi arvestades oleks parlamendiliikmete endi töö avatum, kaasavam ja läbipaistvam.
Vabaühenduste AVP ümarlaua pöördumises tehakse riigikogule ettepanek oma praeguse mandaadi kehtivuse ajal luua enesele strateegiline arenguvisioon ja lähiaastate tegevuskava selleni jõudmiseks. „Riigikogu tulevikuvisiooni loomine võiks aidata rahvaesindajatel vabaneda salvestiste hirmust ning võtta komisjonide töö jäädvustamiseks kasutusele kaasaegsed meetodid,” kommenteeris üks ümarlaua liikmeid, E-riigi Akadeemia e-demokraatia valdkonna ekspert Liia Hänni.
Praegu on Riigikantselei koordineerimisel alustatud Eesti AVP tegevuskava 2016–2018 ettevalmistamist. Selle üheks fookusteemaks on poliitikakujunduse ja õigusloome avatuse suurendamine, mis kahtlemata vajab riigikogu toetust ja institutsionaalset panust.
Vabaühenduste AVP ümarlaua moodustavad Avatud Eesti Fond, Arengukoostöö Ümarlaud, Eesti Interneti Kogukond, Vabaühenduste liit EMSL, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, e-Riigi Akadeemia, Eesti Infotarbijate Ühendus MTÜ, Korruptsioonivaba Eesti, Poliitikauuringute Keskus Praxis, Open Data Estonia, Teenusmajanduse Koda, Inimõiguste Instituut, Uue Maailma Selts, Domus Dorpatensis, MTÜ Linnalabor, Digitaalõiguste Instituut, Eesti Inimõiguste Keskus, Eesti Koostöö Kogu, Eesti Ajakirjanike Liit, Eesti Haridusfoorum.
