DELFI FOTOD JA VIDEO: Vaata, millises seisus on värvika ajalooga Rüütelkonna hoone, millest saab riigi esindusmaja
Hoonesse sisenejad jõuavad väärikasse vestibüüli, kuhu avaneb suursugune paraadtrepp.
Ajakirjanikele hoonet tutvustanud riigikantselei tugitegevuste juht Kaidi Paju soovitab enne trepile suundumist hoopis üles vaadata, kus paikneb hästi säilinud laemaaling.
Arhitekt Georg Winterhalteri projekteeritud hoone iga ruum on omaette vaatamisväärsus.
Vestibüülist liigume mööda treppi teise korruse poole, kuid siingi ei tasu pilku maas hoida, vaid imetleda enda kohal kõrguvat Rüütelkonna hoonele iseloomulikku lühtrit.
Kahekordse maja teisel korrusel avanevad ruumid, millest pidi saama välisministri esinduskorter. Kohe selle kõrval asub suur maapäeva ehk rüütlisaal, mida kasutati istungiteks ning suure esindusruumina. Seintelt on justkui midagi puudu. Selgub, et sellel paiknesid rüütelkonna vapid, mis on nüüd oma koha ajaloomuuseumis leidnud.
Hoones on tunda kogu selle 168 aasta pikkust ajalugu. Interjööris segunevad algusaegadest pärit trepid ja võlvlaed 1920. aastate radiaatorite ja kaminaga, mis tuli välja restaureerimise algfaasis, kui Nõukogude ajal kaetud seinu lahti lõhuti.
Pika ajalooga hoonele on oma märgi jätnud üsna vabas vormis paigaldatud elektrijuhtmete rägastikud ja rahvusraamatukogu aegadest seintele kinnitatud kipsplaadid.
Üksikult vedelevad toolid, sahtlikapid ning värvilised uksesildid annavad aimu alles selle aasta algusest hoonest lahkuma pidanud EKA vabade kunstide tudengite siinviibimisest.
Rüütelkonna maja vestibüülist paremale minnes jõuab esimesel korrusel asuvase saali, kus asus välisministri kabinet. Aastatel 1920-1940 paiknes hoones Eesti Vabariigi välisministeerium.
Rüütelkonna hoonest saab Eesti Euroopa Liidu eesistumise ajaks riigi esindushoone
Riigi eelarvestrateergia 2017-2020 raames rahastatavate projektide hulgas on ka Rüütelkonna hoone väljaehitamine Toompeale Tallinnas, kuhu 2018. aastaks tuleb Euroopa Liidu eesistumise ajaks riigi esindushoone.
Hoone restaureerimine läheb maksma 5,3 miljonit eurot ning hoone jääb pärast Eesti eesistumist kasutusse riigi esindushoonena. "Lisaks on see plaanitud avada ka külastajatele," selgitas riigisekretäri nõunik ja riigikantselei kommunikatsioonijuht Kristiina Tiimus.
Veel seitse olulist objekti
Suuremahulistest projektidest otsustas valitsus rahastada veel Moskva Eesti saatkonnahoone rekonstrueerimist. Samuti lõpetatakse Lennusadama projekt, mille käigus ehitatakse välja muuseumi kõrval asuv administratiivhoone ja neid ümbritsev teedevõrgustik, ning projekteeritakse kommunismiohvrite memoriaal, mis rajatakse Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks 2018. aastaks Tallinna Maarjamäele.
Valitsuselt sai rahastuse ka kaunite kunstide kooli projekteerimine, mille eesmärk on tuua Tallinnas valmivasse uude õppehoonesse ühe katuse alla Georg Otsa nimeline muusikakool, Tallinna muusikakeskkool ja Tallinna balletikool.
Ühtlasi rahastataks Vändra ja Vastseliina päästekomandode hoonete ehitust ja riigikohtu hoone renoveerimise projekteerimist.
Rüütelkonna hoone ajalugu
1652. aastast alates kuulus kinnistu Eestimaa rüütelkonnale, kuid sellel asunud hooned said kannatada 1684. aastal Toompea tulekahjus.
1845–1848 ehitati rüütelkonnale neorenessanss-stiilis hoone.
1948–1992 oli hoones Eesti rahvusraamatukogu.
1993 avati hoones Eesti kunstimuuseumi ekspositsioon.
1997. aastal kuulutati hoone kultuurimälestiseks. Kunstimuuseum kolis sealt 2005. aastal Kumu hoonesse.
2009-2016 tegutses hoones Eesti kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskond.
