Raport: Soome liitumine NATOga tooks kaasa Venemaa agressiivse reaktsiooni
Mats Bergquisti, François Heisbourg'i, René Nybergi ja Teija Tiilikaineni koostatud raport nentis, et kui Soome sooviks NATOga liituda, siis praktilisi ja poliitilisi takistusi NATO poolt oleks vähe ja liitumine tõenäoliselt õnnestuks. Kui liituda, siis oleks mõistlik liituda Soomel ja Rootsil koos, sest kui liitub vaid üks, jääb teine riik geopoliitiliselt väga üksi. Eriti halb olukord oleks Soome jaoks, kui Rootsi liituks ja Soome jääks NATOst välja.
Venemaa reaktsioon oleks ennustamatu ja agressiivne, kuigi sõjalist sekkumist autorid ei uskunud. "NATO varasemate laienemiste ajalugu näitab (kuigi Venemaa ei näe Soomet sama moodi nagu Gruusiat või Ukrainat), et poliitilised ja majanduslikud reaktsioonid võivad olla tugevad, isegi järsud, eriti üleminekuperioodil," seisab raportis. Ka jõu kasutamisest hoidudes on konkreetseid vastumeetmeid raske hinnata.
Kuna kõige ohtlikum aeg oleks NATOga liitumise otsuse tegemise ja tegeliku liitumise vahel, siis soovitavad autorid peale liitumisotsuse tegemist liikuda edasi võimalikult kiiresti.
Üheks Venemaa võimalikuks vastusammuks Soome liitumisele on surve suurendamine hoopis Balti riikide piiridel.
NATO jaoks tähendaks Soome liitumine NATOga, et NATO saaks ligipääsu Soome sõjaväe õhuseireradarite pildile, mis parandaks oluliselt NATO võimet näha, mis siinses piirkonnast toimub.
Kaliningradis asuvate Vene üksuste tõttu tähendaks Rootsi astumine NATOsse, et NATO saaks Balti riikide kaitsel kasutada Rootsi õhuruumi. Kui Soome liituks üksi, vajaks Balti riikide kaitse planeerimine NATO jaoks võimalust kasutada Soome õhku, maad ja merd.
Soome enda kaitsejõud on piisavad piiri lähedal olevate Vene vägede tõrjumiseks ja NATO lisavägesid Soome ei vajaks. Olukord võib halveneda, kui Venemaa suurendab oma sõjalist kohalolekut Soome piiri lähistel, eriti Koola poolsaarel, mida Venemaa peab strateegiliselt väga oluliseks.
Samas soovitas raport Vene sõjaväe võimekust ka mitte ülehinnata, viidates Eesti teabeameti hiljutisele aruandele, mille kohaselt suudab Venemaa kogu oma Lääne sõjaväeringkonnas välja panna vaid 30 pataljoni suurust taktikalist gruppi. Küll võib aga Venemaa hakata ka Soome piiril tegema samasuguseid agressiivseid, näiteks kriitilise infrastruktuuri pommitamise harjutusi, mida nad on teinud Rootsi vastu.
NATO eeldaks Soomelt, et Soome arendaks välja ka võimekuse oma sõjalist jõudu väljapoole oma piire siirata. Samas jääb Soome peamiseks väärtuseks NATO jaoks Soome sõjaväe võime oma territooriumi kaitsta. Raport soovitas NATOga liitumise korral mitte ohverdada oma territooriumi kaitsmise võimet selleks, et arendada ekspeditsioonisõja võimeid. Kui toimuks kriis Balti riikides, siis ei eeldaks NATO Soomelt suurt panust, sest põhipanuse saaksid anda vaid suured riigid.
Autorite hinnangul on NATO definitsiooni kohaselt Soome kaitse-eelarve 3,41 miljardit eurot ehk 1,64 protsenti SKPst. Kahest protsendist on puudu 730 miljonit. Raporti hinnangul peab Soome igal juhul oma kaitsekulusid kasvatama, kui soovib hoida ajateenistusel põhineva reservarmee mudelit ja uuendada oma lennuväge ja mereväge.
Raport nentis, et Balti riikide sõjaline kaitsmine on logistiliselt keerukas ülesanne ja Rootsi ning Soome liitumine toetaks seda. Heisbourg märkis täna pressikonverentsil, et NATO suutis kaitsta ka palju halvemas olukorras olnud Lääne-Berliini, aga pidi selleks toetuma väga suures ulatuses tuumaheidutusel. Rootsi ja Soome liitumine NATOga võimaldaks NATO-l kaitsta Balti riike ilma nii tõsise eskalatsioonita.
