Lugejad: kusagile tuleb raha panna, täna on ainult halbade ja halvemate vahel valida
"Inimestel on natuke vananenud arusaam, mis puudutab väärtuste kogumisse. Raha ja väärtpaberid pole mitte mingi väärtus, mida koguda tasuks. Vaata näiteks Küprose näidet, valitsus lihtsalt ühel hetkel otsustas, et kui sinul on X arvust suurem summa kontol, siis riik võtab selles N osa ära. Ja Küpros on EU riik, mainin juhuks, kui arvate, et sellist asja siin ei juhtu. Lisaks, inflatsioon! Saadav tulu (numbriliselt) ei kaalu üle tegelikku raha väärtust, mis ajas järjest väheneb. Eriliselt on sinu rahale maiad pangad, mäletate ju küll, kuidas igal pangaskäimisel üritati fonde pähe määrida. Mina isiklikult sain sellest määrimisest lahti nii, et kukkusin avalikult ja kõva häälega pangas räuskama, tõenäoliselt seetõttu on minu konto juures linnuke "probleemne klient", aga mina olen rahul, enam ei topita midagi, saan toimingud tehtud ilma pähemäärimisteta."
"Miks peaks olema üks pank parem kui teine, mina ei näe vahet, kas on kodumaine või rootsimaine ettevõte. Kes minu teenitud raha kallale kiibitsema üritab tulla, minu jaoks on tulem sama - raha lännu. Kui tahad väärtusi koguda, siis osta kas väärismetalle või maad. Näiteks väärismetallide puhul on välistatud väärtuse negatiivseks muutumine, mis pensionifondi puhul on täitsa võimalik."
"Igaks juhuks ei liitu ma ühegi uue panga ega ka pensionifondiga. Uued tulevadki selleks, et endale raha teenida!"
"Kui püramiidskeemitaja Mavrodi sai vanglast lahti ja hakkas uut püramiidskeemi tegema, leidus väga palju osavõtta soovijaid. Sama toimub ka üha uute ja uute sambaraha pööritajate fondidega. Illusioon, et piisava 100% kestmispanuse 3L või 1200EURi asemel saab pension juba 5% (60EURi) kuupanusega, on sama mõjuv, kui püramiidskeemi ulmeliste lubaduste puhul."
"Et saaks pikalt pügada, selleks oli vaja kehtestada kuupanus, mis ei tekitaks suurt vastuseisu pügatavas. Suurele hulgale pügatavaile on mõttetult väikese panuse kadu talutavalt väike, kuid väikesearvulisele pügajate seltskonnale tuntav püsitulu. Pügajad hoiavadki pidevalt II sambaga seotut avalikus fookuses, rääkides pankade vahetusest ja nüüd ka pankade operatsioonitasudest. Kõike ikkagi selleks, et ei asutaks arutama II pensionisamba mõttetust."
"Lugesin põhikirja, mõtlesin, arvutasin. II sambast ei pääse, kusagile tuleb raha panna, täna on ainult halbade ja halvemate vahel valida. 100 eurot on just parajalt mitte liiga suur raha, et kui sellest Tulevast ka midagi välja ei tule, on ikka mõtet vähemalt proovida - usun, et tegijatel on head kavatsused ja äkki õnnestubki inimestel üks normaalne asi püsti panna."
"Samad asjaolud, et raha ei suudeta 40 aasta peale korjata ja säilitada, on põhjustanud selle, et meie riik ei korja inimese pensioniks raha 40 aasta peale ette, vaid see tuleb selleks ajaks kasvatatud pensionimaksjate sotsmaksu pensioniosast jooksvalt läbi pensionikassa nii, et sama palju kui iga kuu raha sisse makstakse, makstakse ka kohe vanurite pensioniks välja. Õige on see, et raha ei üritata koguda 40 aasta peale ette, kuid vale on see, et raha jaotatakse kommunistlikult ka neile, kes pole pensionimaksjaid kasvatanud. Niisugune hääbutav kommunistlik poolsolidaarsus oleks vaja muuta täissolidaarsuseks kestmiseks. Raha võiks koguda sama moodi edasi igakuiselt, kuid välja makstakse pensionäridele vastavalt nende panusele pensionimaksjate kasvatamisesse. Pere piisav 100% kestmispanus 3L+0EURi, 2L+400EURi, 1L+800EURi, 0L+1200EURi tagab piisava 100% pensioni. Väiksem solidaarne panus väiksema solidaarse pensioni ja suurem panus suurema."
"Peab ikka väga helde või rumal inimene olema, kes vabatahtlikult annab oma raha ära nendele, kes selle oma eralõbuks maha laristavad. Kõik pensionifondid on suur pettus, sest esiteks ei luba pensionifond kasutada seda raha oma suva järgi isegi pensionieas, vaid annab penskarile pisikeste summade kaupa, millelt kooritakse suur teenustasu. Lisaks võetakse sellest rahast juba varem fondi igakuine haldustasu fondihaldurite ülalpidamiseks ehk igast sissepandud eurost saab penskar tagasi heal juhul pool senti arvestades inflatsiooniga. Vene aja lõpus 1000 rubla pensioniks säästnud inimesel on täna kasutada sellest 5,67€, mille eest saab pudeli odavat viina (1991. a. oleks 1000 rbl. eest saanud ~30 liitrit viina)."
Omalajal loodi Hansapank, saadi isegi Hoiupangale küüned taha aetud, aga siis, kui "pangast" hakkas saama päris pank, jooksis mõistus lühiühendusse ja kogu värk tuli kiiresti rootslastele maha müüa. Enne, kui asi oleks põhja lastud. Nüüd, vahepeal veidi teadmisi kogutud, avastatakse, et on olemas selline tore asi, nagu "pensionifond" - muudkui keeruta võõrast raha mööda maailma. Hea küll, investorile iga kord kasumiõnn ei naerata, aga ise elab seal kõrvalt päris ilusasti ära. Põhiline on koostada veenvaid tabelikesi, millest keegi kottigi aru ei saa, Ja raha muudkui tiksub."
