Keskerakonda astunud ekssots hakkab tööle Tallinna ettevõtlusinkubaatori nõukogus
Abdul Turayga samal ajal sotsiaaldemokraatide ridadest Keskerakonda üle karanud Eino Väärtnõu määrati Tallinna Ettevõtlusinkubaatorite sihtasutuse nõukogu liikmeks.
Aprilli esimeses pooles lahkus sotside ridadest Keskerakonna omadesse ka Kristiine halduskogu liige Eino Väärtnõu. Kuna linnaosa halduskogu suuremat reaalset võimu ei oma, siis see liigutus pälvis peamiselt linnameedia tähelepanu andes tollele võimaluse osutada opositsiooni ja koalitsiooni erimeelsustele nii linna kui ka riigi tasandil. Lähemal vaatlusel selgub siiski, et nagu linnavolikogusse valitud Turaylegi, on Keskerakonnal ka Väärtnõule põnevaid väljakutseid pakkuda…
Nimelt heitis Väärtnõu sotsidele ette, et erakond ei paku talle eneseteostusvõimalusi. Delfi küsimusele, kas Keskerakond pakkus talle linnas tööd, vastas Väärtnõu, et teda ei ole linnasüsteemi tööle vormistatud. Ei ole plaanis ka? „Mind on määratud siiski – mis ta nüüd ongi – Tallinna ettevõtlusinkubaatorite nõukogu liikmeks, aga see ei ole töökoht,“ viitas Väärtnõu lõpuks siiski ja täpsustas, et see juhtus eelmise kuu lõpus.
Töökoht ei pruugi ta olla, kuid nõukogu liikme koht on siiski tasustatud. SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid 2014. majandusaasta aruandest saab lugeda, et kokku arvestati kuueliikmelise nõukogu liikmetele tasusid 27 690 eurot. Ühes kuus teeb see keskeltläbi üle 380 euro, mis keskmise pensioniealise inimese jaoks ei ole kindlasti mitte peenraha.
Küsimusega, millega ta nõukogus tegeleb, vastas Väärtnõu, et pole jõudnud sellega veel täielikult tuttavaks saada. „Lugesin eeskirju ja juhendeid, et mis valdkonnas ettevõtlusinkubaatorid Tallinnas – neid on kolm tükki – tegutsevad ja ei tegutse. See on tarvis omale selgeks teha, et mitte olla nõukogus kõige rumalam liige.“ Kaarti vaadates asuvad inkubaatorid küll kahel aadressil, ent ehk on see tõlgendamise küsimus. Igatahes täpsustas Väärtnõu, et valdkond on teda alati huvitanud. „Olen korduvalt käinud ülikoolis vaatamas spordihoones messidel, kus noored on pakkunud välja oma ideid ja igasugust kaupa müüa. Mind selline loomemajandus on alati huvitanud. Juba keskkooli ajal tegelesin ise ka igasuguste aparaatide meisterdamisega ja nuputamine ja meisterdamine on minu hobiala,“ rääkis ta. Väärtnõu kõrval on Tallinna ettevõtlusinkubaatori nõukogus veel mitmed tema uued erakonnakaaslased nagu abilinnapea Eha Võrk, linnavolikogu liige Andres Kollist ja Haabersti linnaosavanem Marek Jürgenson.
Väärtnõu sõnas Delfile nagu mõni aeg tagasi ka TallinnaTV-le, et otsus erakonda vahetada küpses tema tegelikult juba eelmisel kevadel, kui sotsid ministrikohtade saamise nimel valitsusse Reformierakonna "puudliks" läksid. Samuti ei ole tema jaoks aktsepteeritav sotside hoiak kooseluseaduse asjus ning valimisea langetamine 16.-le eluaastale.
Pärast läinud kevadel Sotsiaaldemokraatlikust erakonnast Keskerakonda siirdumist Kristiine linnaosa vanemaks saanud Vadim Belobrovtsev selgitas aprillis Pealinnale, et Väärtnõu rääkinud, et on aastaid proovinud oma erakonnale kasulik olla, osalenud diskussioonidel ja pakkunud välja erinevaid ideid, aga keegi ei ole tahtnud teda kuulatagi.
Kunagi vastupidise liigutuse teinud Tallinna Sotsiaaldemokraatide piirkonna juht Rainer Vakra sõnul on sotsidel pealinnas pea tuhat liiget, kellest paarkümmend uut inimest on meeskonnaga liitunud käesoleval aastal. „See, et mõni erakonna liige tuhandest otsustab erakonda vahetada või poliitikast loobuda on osa valikuvabadusest ja demokraatiast. Sotsiaaldemokraadid on jätkuvalt sundparteistamise vastased ja ei pea õigeks ametkondade ning linna asutuste politiseerimist,“ sõnas ta, kuid märkis, et ei hinda oma vana koduerakonna käitumist kuigi kõrgelt.
„Aga viimastel kuudel on silma jäänud keskerakondlik käitumismudel, kus maksumaksja rahaga püütakse kindlustada oma pealinnas lagunevat ainuvõimu. Mõnedele opositsiooni saadikutele on tehtud ettepanekuid alates töökohast linnaosavanemana kuni lõpetades kohaga mõnes nõukogus. Lekkivat paati üritatakse lappida vahendeid valimata, mille lõpp on kõigile ette näha ja ette teada,“ sõnas Vakra ja lubas teha kõik endast oleneva, et maksumaksja raha kasutamine oma ainuvõimu kindlustamiseks lõppeks.
1940. aastal sündinud Eino Väärtnõu on lõpetanud Tartu ülikooli füüsika erialal ning saanud teadusmagistri kraadi Eesti Maaülikoolist keskkonnateaduste erialal. Väärtnõu on töötanud juhtivatel kohtadel Tallinna linnas, keskkonnaministeeriumis ning erasektoris.